Suri Järvamaa vapimärgi kavaler ja Türi aukodanik Kaia Iva

Kaia Iva (28.04.1964-02.11.2023.) Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Hingedepäeval, lahkus pärast pikka ja rasket haigust Türi viimane linnapea, riigikogu liige, minister, Järvamaa vapimärgi kavaler ja Türi valla aukodanik Kaia Iva. Viimase tunnustuse pälvis ta alles kaks nädalat tagasi, kuid Türi kultuurikeskuses olnud valla sünnipäevapeole ei võimaldanud tervis aukodaniku tiitlit enam vastu võtma minna.

Riigikogu ja Türi vallavolikogu liige Pipi-Liis Siemann nimetab Ivat oma õpetajaks. «Sageli, kui pean mõne olulise otsuse langetama, siis olen hetkeks mõelnud, mida Kaia selle kohta ütleks. Kindlasti teen seda ka tulevikus,» lausus ta. «Olen väga tänulik, et elu mind temaga kokku viis.»

Iva oli esimene Järvamaa naispoliitik, kes suutis ka üleeestilises poliitikas tippu jõuda.

Siemann märkis, et peale tema inspireeris Kaia Iva paljusid naisi ja oli tõestuseks, et tubli tööga saab purustada ka seni püsinud klaaslaed. Kaia Iva ise on meenutanud oma Türi linnapea algusaastaid, kui väga sageli telefonivestlustes täpsustati üle, kas teisel pool toru on ikka härra linnapea. Või ministrina sai ta isegi välismaal olles meeneks lipsu.

Kuigi Iva oli väga konkreetne ja tulemusele suunatud, siis Siemanni selgitusel ei puudunud seal kunagi ka pehmem ja nii-öelda naiselikum pool. «See võis paljudele varju jääda, kuid just inimlik pool oli tal väga tugev,» ütles Siemann. «Ta märkas alati ka väga väikseseid asju ja leidis aega inimesi selle eest tänada.»

Siemanni ütlust mööda pole võimalik Kaia Iva teeneid Türi valla ja Järvamaa ees üles lugeda, sest lisaks suurematele asjadele suutis ta kaasa lüüa paljudes sellistes ettevõtmistes, millest üldsus ei saa kunagi teada, kuid olid suured asjad väikesele kogukonnale, ühele perele või lihtsalt ühele inimesele. «Ma ei tea, kas keegi on oma tööga veel Türile nii palju reklaami teinud kui Kaia,» lisas ta.

Siemann tunnistas, et Iva töövõime jäi temale ja paljudele teistele mõistatuseks. «Nüüd lõpuks saan sellest aru. Temale antud aeg oli lühike ja ainult sellise töövõimega ta suutiski nii palju korda saata,» lausus ta.

Türi kultuurikeskuse juhataja ja Türi vallavolikogu liige Ülle Välimäe ütles, et kuigi asendamatuid inimesi pole olemas, siis Kaia lahkumisega jääb auk, mida ei täida Türil keegi. «Tema juures oli siiski kõige olulisem hoolivus. Ta hoolis väga oma kodust ja perest, aga sama palju ka kogu meie kogukonnast. Isegi kui ta oli riigikogu liige või minister, siis ikka leidis ta aega põigata kultuurikeskusse, et uurida, kuidas meil läheb, ja kui meil olidki vahel ninad norus, siis ta süstis meisse kohe optimismi,» meenutas Välimäe. «See oli imetlusväärne, et kui tal endal oli tervis juba halb, siis sellest hoolimata oskas ta ikkagi teistele optimisi sisendada.»

Kuigi Kaia Iva oli valmis alati kõiki arvamusi ära kuulama ja ka arvestas nendega, siis Välimäe imetles tema juures sirgeselgust. «Oma põhimõtetest ei taganenud ta kunagi ja poliitikuna ei hoolinud sellest, kas see tuleb ta enda karjäärile kasuks või kahjuks tuleb,» ütles ta.

«Kaia oli erakordne inimene: analüütiline ja arukas, ülipõhjalik, tohutu töövõimega. Kodulinna ja -valda juhtides nägi ta alati veel suuremat pilti. Ja jällegi siis, kui tema juhtida oli terve Eesti sotsiaalvaldkond, ei unustanud ta kunagi Türit ega teisi väikseid omavalitsusi,» ütles Laupa kooli direktor ja Türi vallavolikogu liige Kaarel Aluoja.

Aluoja sõnas, et näiteid inimestest, kes samuti palju tööd rabavad ja palju ka ära teevad, leiab ikka. Kuid tihti jääb nende tegemistele juurde «ei unustanud ka ennast». Kaiaga ei tulnud kordagi sellist mõtetki pähe: tema tegemised ei lähtunud isiklikust kasust, ta oligi altruist.

«Tema põhjalikkus oli hämmastav. Usun, et läbi aastate pole Türi vallavolikogus istunud ühtegi teist volinikku, kes oleks kõik eelnõud nii üksipulgi läbi lugenud ja töötanud kui Kaia,» lausus Aluoja. «Kõige selle kõrvalt – kogu selle meeletu töö kõrvalt – jagus tal alati aega perele, sõpradele, tuttavatele. Ja heategevusele. Ma ei võtaks sest rääkida, kui ma Kaiat ei tunneks. Oleme üsna tihedalt kokku puutunud alates ajast, kui töötasime mõlemad Türi II keskkoolis. Türi valla aukodaniku tiitli oli ta välja teeninud ammu enne, kui see talle ametlikult omistati.»

KAIA IVA

Kaia Iva on sündinud 28. aprillil 1964. aastal Türil.

Iva lõpetas Nõo keskkooli 1981. ning Tallinna pedagoogilise instituudi matemaatika- ja füüsikaõpetaja erialal 1986. aastal.

Kaia Iva on töötanud pikka aega õpetaja ja õppealajuhatajana Türi 2. keskkoolis, Nordika Kindlustuse Järvamaa esinduse juhataja ning Järva Teataja Kirjastuse reklaamiosakonna juhatajana. Aastail 2002–2005 oli Iva Türi linnapea, esimese Türi linna ja Lõuna-Järvamaa valdade ühinemise eestvedaja ning on järgnevatel aastatel olnud valitud kõigisse Türi vallavolikogu koosseisudesse.

Aastatel 2007–2015 oli Iva riigikogu XI ja XII koosseisu liige. Alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 oli ta Jüri Ratase esimeses valitsuses sotsiaalkaitseminister.

Kaia Ivat jäävad leinama abikaasa ja kolm last.