Eesti põllumees väärib Euroopa mesindusauhinda

Järva Teataja
Copy
Mesilased
Mesilased Foto: Shutterstock

Eesti oludesse sobivate õitsvate meetaimede liikide uuring on väärt Euroopa mesindusauhinda, kinnitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Madis ja Marge Ajaotsa juhitud taimekasvatusettevõte Rannu Seeme OÜ kandideerib auhinnale töö eest, mida nad koos teadlaste ja mesinikega teevad sobilike liikide ja lillepõldude rajamise metoodikate uurimisel.

Eesti põllumehed oma tegevustes pööravad aasta aastalt rohkem tähelepanud keskkonnasõbralikele põhimõtetele ja otsivad järjest paremaid meetodeid põllumajanduse ja looduse koos toimimiseks. Samuti on järjest suurema tähelepanu all mesilaste ja teiste tolmeldajate hea käekäik.

„Taimekasvatajast Madis Ajaotsa tegevust mesilaste heaks on varem tunnustatud Eesti Aasta Mesinike Sõbra tiitliga, kuid praegune töö on kindalt Euroopa tasemel tunnustust väärt“, leiab ka EPKK nõukogu ja Eesti Loodushoiu Fondi nõukogu liige Olav Kreen. „Koostööst on osalistel alati võita, kuid lisaks mesindusele ja põllumehele on selle ühisprojekti tulemustest kasu ka loodusele laiemalt. Panustades liigirikkusele ja muldade tervisele on vaja leida tasakaalustatud kooslused, mis sobivad meie seniste ökosüsteemide ja viljelusmeetoditega.“ Madise tegevus on abiks ja eeskujuks nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide põllumeestele, on Kreen veendunud.

Mesinike ja taimekasvatajate hea koostöö näiteks on ka see, et juba mitmeid aastaid ei ole taimekaitsevahendite väärkasutuse tõttu hukkunud mesilasperesid. Kreeni sõnul on viljapõldude ja põllumaade väärindamine lilledega oluline nii tolmeldajate liigilise mitmekesisuse toetamiseks kui ka kodus peetavate meemesilaste korjebaasi suurendamiseks.

Siinkohal on heaks näiteks Rannu Seeme, kus alates 2022. aastast tehakse tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega ning agrovahendeid pakkuvate ettevõtetega, et õppida tundma meie mesilastele kõige atraktiivsemaid korjetaimi. „Ühisprojektis katsetati koostöös teadlastega meetaimede suurepinnalist kasvatamist ja hinnati nende väärtuslikkust õitsemisperioodi pikendamisel põllumaastikus,“ osutas Kreen. „Vahekultuuride kasvatamine on meie põllumeestele tuttav juba pikemat aega, nüüd on laual rohkem valikuvõimalusi,“ lisas ta.

Tartu Ülikoolist on projektiga seotud taimeökoloogia kaasprofessor Jaan Liira, Maaülikoolist põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaamast Toomas Tõrra ja Peeter Lääniste. Mesilasi ja mesinikke esindas OÜ Lõuna-Eesti Mesi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles