/nginx/o/2020/01/31/12907517t1h74e2.png)
Eesti sõjamuuseum andis Tartus rahvusvahelisel Balti sõjaajaloo aastakonverentsil üle Hendrik Sepa preemia 2022. aasta Eesti parimatele sõjaajaloost kirjutajatele: raamatupreemia pälvisid dr. Ago Pajur ja Toivo Kikkas Eesti ohvitseri Ants Matsalo mälestuste avaldamise eest ning artiklipreemia Reigo Rosenthali märtsipommitamist käsitlev artikkel.
„Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo“ ilmus Rahvusarhiivi väljaantavas sarjas “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost”. Kolonel Ants Matsalo (1895–1945) teenis I maailmasõjas ja Vabadussõjas, 1940. aastal sundmobiliseeriti Punaarmeesse ja hukkus GULAG-i vangilaagris. Päevaraamatut pidas ta aastatel 1931–1940.
„Teadaolevalt on see ainus säilinud Eesti Vabariigi kõrgema ohvitseri päevik ja seega väga eriline leid,“ ütles hindamiskomisjoni esimees, Eesti sõjamuuseumi vanemteadur Mari-Leen Tammela. „Raamatule lisab veelgi väärtust, et Matsalo elu ja tegevust tutvustav saatetekst moodustab täiesti omaette tervikkäsitluse, nii et võib suisa öelda, et tegemist on korraga nii allikapublikatsiooni kui ka monograafiaga.“
Artiklipreemiaga tunnustas žürii Reigo Rosenthali, kelle artikkel „Tallinna 1944. aasta märtsipommitamine Punaarmee Kaugtegevuslennuväe dokumentide valguses“ ilmus ajakirjas Tuna 4/2022 (lk 77–92). Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi keskarhiivist pärit dokumentide abil uurib Rosenthal, milline oli Tallinna ründajate eesmärk, milliste jõududega rünnak tehti, kui palju pomme heideti jne.
Tammela sõnul tõi Rosenthalile võidu uudne perspektiiv tuntud sündmuse uurimisel: „Kui seni on märtsipommitamisest kirjutatud Eesti ja Saksa arhiiviallikate alusel, siis Rosenthal on kasutanud Vene dokumente, mis jõuavad Eestis teaduskäibesse esimest korda.“
Preemia saajad tehti pidulikult teatavaks täna ja homme Tartus peetaval Eesti sõjamuuseumi, Balti kaitsekolledži ja Kaitseväe Akadeemia rahvusvahelisel Balti sõjaajaloo konverentsil „Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918-1940“ (Sõjanduslik mõte ja selle muutumine I maailmasõja järel sündinud Euroopa riikides 1918–1940).
Publikatsioone hindas komisjon, mille liikmeteks olid Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus, Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo kaasprofessor Ago Pajur, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Priit Raudkivi, ajakirja Akadeemia toimetaja Mart Orav ning esimees Mari-Leen Tammela.
Alates 2013. aastast annavad Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja kaitseministeerium välja Hendrik Sepa nimelist preemiat möödunud aasta parima sõjaajaloo-alasele monograafia või artikli autorile. 3000 euro suuruse preemia eesmärk on väärtustada, tunnustada ja julgustada Eesti sõjaajaloo süvateaduslikku uurimist.
Hendrik Sepp (1888–1943) oli Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, akadeemik, rohkem kui 300 ajaloo-alase kirjutise autor. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Liivi sõjale järgnenud sõdade ajajärk ja Põhjasõda, kuid ta kirjutas palju ka majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloost. Sepa kaalukaim teadustöö oli tema doktoriväitekiri „Narva piiramine ja lahing a. 1700“.