Uuring: omanike hinnangul ootab maapiirkondades tervik- või osalist renoveerimist üle kaheksakümne ühe tuhande eramu

Palkmaja Lääne-Virumaal. Foto on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents

2023. aasta suvel viis uuringufirma Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi uuringu „Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus“. Eesti majaomanikud leiavad, et oluline on oma maja energiatõhusust tõsta, kuid samas ka säilitada selle arhitektuurilist väärtust.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade vanema kui aastal 2000 ehitatud ja väljaspool Eesti suuremaid linnu paikneva ligi 97 tuhande eramaja tegelikust olukorrast. Samuti uuriti omanike võimekust ning valmisolekut oma hooneid renoveerida. Juhuvalimi alusel küsitleti ligi 1000 majaomanikku. “Taolist uuringut pole Eestis kunagi varem läbi viidud - kortermajade olukorrast on Eestis kujunenud selgem pilt, eramajade osas mitte,“ ütles Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri osakonna projektide peaspetsialist Elo Lutsepp.

84% küsitletutest hindas, et nende maja pole piisavalt renoveeritud. Maaarhitektuuri keskuse teaduri Alois Andreas Põdra sõnul aitavad uuringu tulemused BuildEST-i projekti raames välja töötada paremaid renoveerimislahendusi ja -põhimõtteid. „Järgmistel aastakümnetel saavad need teekaardiks majaomanikele oma kodude renoveerimisel,“ kirjeldas ta.

Maapiirkonna eramuomanikke motiveerib maju renoveerima peamiselt soov vähendada energiakulusid: nii arvab 94% küsitletud majaomanikest. Samuti soovitakse üldiselt oma maja värskendada ning energiat säästes hoida keskkonda. 61% vastanute jaoks on oluline põhjus renoveerimiseks soov säilitada oma maja ajaloolist arhitektuuri. Elamist uuendama ajendab ka see, kui naabruskonnas leidub renoveeritud maju.

Omanikud, kes arvasid, et nende majad pole piisavalt korras, nimetasid renoveerimise kõige olulisema takistusena raha- ja ajapuudust: 93% inimesi väitis, et neil pole oma maja uuendamiseks piisavalt vaba raha, puudub laenuvõimekus (67%) või vaba aeg (74%). Takistuseks on ka vähene teadlikkus: pea kaks kolmandikku vastanutest hindas oma renoveerimisalaseid teadmisi tagasihoidlikult. Samal ajal huvi info vastu on suur. Sellest kumab läbi, et ligi kolmveerand vastanuist peavadki õigeks, et nemad omanikuna peaksidki renoveerimistööd ellu viima.

„Oleme muuseumis majaomanikele suunatud üritustel kokku puutunud peamiselt inimestega, kes huvituvad oma ajalooliste maamajade säilitamisest. Seepärast oli vabaõhumuuseumil suur rõõm saada uuringu põhjal kinnitus, et inimesed üleüldiselt hindavad meie maaehituspärandit.“ Vastanutest 77% on välja toonud, et väärtustavad ajaloolist arhitektuuri. Samuti on 72% arvamusel, et maja energiatõhusamaks muutes saab säilitada selle arhitektuurilist ilmet. Keskmisest olulisemaks peavad seda majaomanikuid, kelle hooned on ehitatud enne 1950. aastat.

Uuring on osa teadusarendusprogrammist LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaratonist, mille ülesanneteks muu hulgas on välja töötada eramute energiatõhususe tõstmise tehnilisi lahendusi ja suurendada eramajaomanike renoveerimisevajaduste ja -võimaluste alast teadlikkust. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet LIFE IP programmi kaudu.

Uuringu kokkuvõttega saab igaüks tutvuda Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse koduleheküljel siin.