Teisipäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Teisipäevane Järva Teataja kirjutab:

* Küllap on türilased juba märganud, et turuplatsi kõrval asuvas hoones, kus aastaid tegutses Järva tarbijate ühistu ehituskauplus ja veidi hiljem mõnda aega mööbliennistusega tegelev eraettevõte, on pärast mõne kuu pikkust pausi jälle elu sisse saamas. Viljandi tänava poole jääva hoone peasissekäigu uksel ja akendel on reklaamkleebised, mis annavad aimu, et hoones alustab tegevust kokteilibaar, mis ootab külastajaid nädalalõppudel ja seda hilisõhtust varajaste hommikutundideni.

* Transpordiameti tellimusel uuenesid sel suvel Järvamaal kaks silda, mille ehitus on nüüdseks lõppenud ning neist üle sõita on turvalisem ja rohkem ruumi. Mõlemad sillad asuvad Türi vallas, üks Poakal ja teine Kolus.

* Lõppenud motokrossihooajal püsisid Järvamaa noored tsiklimehed võistlussarjades pildil ja jõudsid ka poodiumikohtadele. Järva Teataja uuris, kuidas sportlased oma tulemusi hindavad.

* Esimest karude rünnakut oma vara vastu Järvamaal Tammiku külas asuva Võidu talu peremees Villu Toomsalu ignoreeris. Viit-kuut lõhutud silopalli septembri lõpus ei pidanud ta teatamist väärivaks. Aga umbes kaks nädalat hiljem tulid karud ühel ööl tagasi. Ja järgmisel ööl jälle.

* Eelmise sajandi kolmekümnendatel rajatud Rabassaare küla oli kui unistus paremast tulevikust. Kuid viimased kolm aastat ei ela külas enam keegi. Seda, mis on veel jäänud, pureb ajahammas ja lõhub kuri käsi. René Viljat (65) tunneb Rabassaarest igat maja, puud ja põõsast. «Algselt oli selle koha nimi Hindrekumäe, seal ei olnud mitte midagi, tühi maa. Ühtegi teed ka ei viinud sinna. Kohapeal oli ainult liiv,» ütles ta.

* Möödunud kolmapäeva pärastlõunal kogunes Jäneda mõisa huvilisi nii lähedalt kui ka kaugelt. Nelja aasta eest alustatud projektiga on vanast aidahoonest kujundatud hubane hotell, kus võib mugavalt ööbida, kuid seal saab korraldada ka koolitusi ja konverentse. Aidahotelli avamisel lausus Jäneda Mõisa OÜ tegevjuht Enno Must: «Tehtud on suur töö, mis võibolla maailma mastaabis ei ole teab mis suur asi. Võibolla isegi Eesti tasemel ei ole niisugune asi, mis ületaks suuri piire. Aga siin, Jäneda tasemel, on see meile endile suur asi.»