Samm digitaalse tuleviku suunas – kuidas toimub õigusemõistmine digiriigis?

Kohtusaal Kuressaare kohtumajas. Foto: Ekraanitõmmis videost.

Paberil dokumentidega töötamine võib enamiku jaoks tunduda kauge minevik. Eesti kohtutes on tuhandete lehekülgede pikkuste toimikutega tutvumine ka tänapäeval reaalsus. Samas on viimastel aastatel toimunud suur areng – tsiviil- ja halduskohtumenetlused on nüüdseks paberivabad ning Riigi IT Keskus (RIT) on varustanud kohtusaalid istungite jaoks vajaliku tehnikaga.

Kogu meie ühiskond on aina enam digitaalne. Kohtud on pikalt olnud üks konservatiivsemaid asutusi ja paberil toimikutega tutvutakse siiani – kriminaalkohtunikud töötavad läbi toimikuid, mis on tuhandeid lehekülgi pikad. “Tänapäeval võib raske olla ettegi kujutada, kuidas tuhandete lehekülgede viisi materjali tuleb läbi töötada ilma Ctrl+F otsinguta,” räägib Harju Maakohtu esimees ja süüteovaldkonna kohtunik Astrid Asi.

Digitaalsed kohtumenetlused pole pelgalt mugavuse asi – tegemist on olulise raha- ja ajaressursi kokkuhoiuga. “Pabertoimiku puhul on täna siiani kehtiv kord, et kõik toimiku lehed tuleb nummerdada. Kui prokuratuur koostab toimiku, siis ametnik peab need tuhanded lehed käsitsi ära nummerdama,” toob kohtunik näite ajakasutusest ja efektiivsusest. “Pabertoimiku miinuseks on ka see, et sellega saab ainult üks inimene korraga tööd teha. Näiteks kui sekretär valmistab istungi jaoks midagi ette, siis mina ei saa samal ajal toimetada ja pean tema järgi ootama.”

Esimesed digihüpped kohtutes

Tänaseks on tsiviil- ja halduskohtumenetlused täielikult paberivabad ning riigi kohtusaalid kaasajastatud. “Digitoimikute puhul peab olema võimalus ka kohtusaalis seinale tõendeid näidata. Selle võimekuse tagamine igasse Eesti kohtusaali on võtnud aastaid,” selgitab Asi.

Videokõnesid on kohtusaalis kasutatud juba pikalt. “Alguse said need istungitest, mis puudutavad vanglas olevaid isikuid. Pole mõistlik neid ülekuulamise jaoks iga kord transportida ja sellega kaasnevad alati ka teatavad riskid,” selgitab kohtunik. “Kuigi videokõnesid on juba mõnda aega kasutatud ka välismaal viibivate inimeste istungile kaasamiseks, siis laiaulatuslikult võeti videoistungite tarkvara kasutusele ikkagi koroona ajal – tol ajal oli vaja leida kiiresti lahendus, kuidas distantsilt istungeid läbi viia.”

“Tänaseks on Riigi IT Keskus varustanud kõik kohtud ekraanidega ning lisatud on ka videokõne võimekus,” ütleb Eesti kohtute IT juht Raivo Tammus. “Enne uuendusi oli ka praegu absurdsena näivaid olukordi, kus oli vaja videokõnesid teha ja tegime seda näiteks oma isiklike Skype kontodega. See ei olnud kindlasti ei sujuv ega turvaline,” tõi Asi näite.

Kohtute IT juht selgitab, et selleks, et tänastele nõuetele ja vajadustele vastata on kõikide kohtute sisustus üle vaadatud. Kohtusaalide arendamiseks on välja töötatud spetsiaalne standard, mis kirjeldab ära minimaalsed tehnilised ning akustilised nõuded, et kohtusaalid saaksid ühetaoliselt ja kvaliteetselt ehitatud, remonditud ja sisustatud. Standardit ajakohastatakse minimaalselt kord aastas. “Lisaks ekraanile on enamikes saalides ka ekraani juhtimise seade, mis on oma olemuselt nagu väike tahvelarvuti, mille abil kohtunik saab ekraane juhtida ja näitada soovitud ekraanile vajalikku infot.”

Innovaatilised näited teistest riikides

Kui tihti on Eesti teenuste digitaliseerimise osas maailmas esirinnas, siis kohtute osas on Tammuse sõnul väga tugevaid näited ka mujalt maailmast. “Näiteks Holland on väga arenenud ja nende süsteemid on kaasaegsed, mis lubavad juba praegu istungite transkriptsiooni ja sünkroontõlget. Meil veel seda võimekust ei ole, samas võimaldaks selline lahendus jälle ressursse kokku hoida.”

“Enda suureks üllatuseks olen näinud ka seda kui hästi on asjad lahendatud Hispaanias. Nimelt seal filmitakse kogu istungit ning video kõrval on kohe ka transkriptsioon. Hiljem on järgmises kohtuastmes võimalik istungist videot vaadata selliselt, et transkriptsioonist saab Ctrl+F abil otsida välja kõik kohad, kus räägitakse konkreetsest esemest, olukorrast või inimesest. See on kohtuniku jaoks meeletu aja kokkuhoid võrreldes sellega, mis materjali meie hetkel peame läbi töötama selleks, et oluline info üles leida,” tõi kohtunik näite mujalt maailmast.

Kui rääkida üldiselt teenuste digitaliseerimisest, siis on Asi sõnul oluline silmas pidada, et kõik süsteemid peavad olema väga lihtsad ja arusaadavad kõigile. “Me puutume kokku inimestega, kes on vanuses 0-100 ning väga erineva digipädevuse tasemega.” Samal ajal on vajalik ka teenuste digitaliseerimisega seotud riske hajutada. “Selleks korraldame oma personalile koolitusi ja teeme kõik selleks, et neid riske vältida,” võtab kohtunik kohtute digitaalse tuleviku kokku.

Digiriik annab kohtute digihüppele hoogu

Õigusmõistjate digihüpet toetab teiste seas Riigi IT Keskus, mis pakub Justiitsministeeriumi haldusalale nii arvutitöökohateenust kui ka erilahendusi kohtutele, vanglatele ja prokuratuurile. RITi arvutitöökohateenuste osakonna juhataja Risto Seegel selgitab, et kohtusaalide jaoks on välja töötatud unikaalsed erilahendused. “Ruumides on tihti kümneid mikrofone, mis on kõik esitlus- ja videotehnikaga integreeritud, mistõttu on lahendus tervikuna väljakutse.”

Vanglatele on Riigi IT Keskus hankinud tahvelarvuteid, mis on keskselt turvaliselt hallatud ning millega saab kinnipeetav vangla poolt ettenähtud lehekülgi külastada ja virtuaalselt kohtuistungil osaleda. “Kohtuid, vanglaid ja prokuratuuri toetab kokku 20 Riigi IT Keskuse IT hooldusspetsialisti, kes kasutajaid kohapeal aitavad. Neile lisanduvad kaugelt tuge pakkuvad IT-spetsialistid ja -administraatorid,” loetleb Seegel mitmekülgset meeskonda, kes kohtute digihüppele hoogu annavad.