USA turud jätkavad langust, ka Euroopa on leidnud oma suuna

Dollarid taeva all. Foto: MARCELO DEL POZO / REUTERS

Vaatamata konsensuslikule arusaamale, et nii USA-s kui ka euroalas on intressimäärad oma kõrgpunkti saavutanud, on maailmaturu indeks langenud oma juuli lõpus tehtud tipust enam kui -10 protsenti

SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur kirjutab, et turud on hakanud mõistma, mida tähendab see, kui keskpangad jätavad intressid sedavõrd kõrgetele tasemetele pikemaks ajaks ning milline saab olema selle mõju majandusele. Kolmanda kvartali tulemuste avaldamine ei ole seni veel märkimisväärset mõju avaldanud USA aktsiaturgude langusele, samal ajal kui viiest suurest kolm on oma tulemused juba avaldanud. Vaatamata rohketele hukkunutele Israeli ja Hamasi sõjas, saab baasstsenaariumi kohaselt olema Lähis-Ida konfliktil piiratud mõju ülemaailmsetele finantsturgudele.

Turud on hakanud mõistma „Higher for longer“ tähendust

Kuigi nii USA Föderaalreservi kui ka Euroopa Keskpanga juhid ei ole välistanud ka edasisi intressimäärade kergitamisi inflatsiooniga võimlemiseks, on turgudel arusaam, et neid enam ei tule. Teisel pool ookeani leidis viimane baasintresside tõstmine aset septembris ja ootuste kohaselt ei ole sellele lisa tulemas kolmapäevasel Fed´i kohtumisel. Turu hindade alusel on oodata intressimäärade languse algust alles järgmise aasta keskpaigas. See tähendaks, et USA majandus peab kaheksa kuud kannatama viimase 22 aasta kõrgeimaid intressimäärasid. Eks ole näha, kuidas maailma suurim riik sellega toime tuleb, kuid vaadates sealsete aktsiaturgude liikumist, ei näi investorid üleliia optimistlikud antud stsenaariumi osas olevat. Sarnane käekäik tõotab tabada ka euroala. Erinevalt USA-st, ennustavad turud siinseks rahapoliitika leevendamise alguseks järgmise aasta kevade keskpaika, kuid ka see tähendaks, et eelseisvad kuus kuud tuleks elada euroala ajaloo kõrgemate intressimääradega. „Higher for longer“ tähendusest aru saamise tulemusel on Stoxx 600 selle aasta kasv taandunud vaid 1.5 protsendini varasema 11 protsendi juurest.

Viis suurt USA turgu ei ole päästnud

Möödunud nädala lõpuks olid turud üsnagi nukras seisus. Majanduse pidev jahutamine ning uus sõjakolle on viinud turud langusesse juuli lõpust alates. MSCI maailmaturu indeks on langenud pea 11 protsenti, vaid protsendi võrra vähem on kukkunud USA aktsiaturg ning pikalt külgsuunda liikunud Euroopa turge kajastav Stoxx 600 kaupleb oma selle aasta tipuga võrreldes 9 protsenti madalamal tasemel. Turgudele pole seni abiks olnud ka USA tulemuste hooaeg, kuigi „viiest suurest“ (Apple Inc., Microsoft, Alphabet Inc., Amazon.com Inc. ja Nvidia Corp.) on juba kolm oma tulemused avaldanud. Amazon.com üllatas investoreid oma üle ootuste kõrge kasumlikkuse ja tugeva kasvuga. Pilveteenuse kasv ja heade investeeringute tulemuslikkus AI valdkonnast rõõmustasid investoreid Microsofti näitajate puhul. Sarnaselt arvuti tarkvara tootvale ettevõttele oli ka kasvu näha ka Alphabeti pilveteenustes, kuid kuna kasv oli alla ootuse, panid tulemused aktsia hinna langema. Sellel nädalal on oodata veel ka Apple kolmanda kvartali tulemusi, Nvidia avaldab oma numbrid aga novembri teises pooles.

Sõja (esialgu) piiratud mõju ülemaailmsetele finantsturgudele

Sõda Israeli ja Hamasi vahel on muutnud murelikuks investorid üle kogu maailma. Niigi volatiilne nafta on saanud veel hoogu juurde ning näib hüppavat iga sõda puudutava uudise peale. Kuld, mis reageerib tugevalt geopoliitilistele olukordadele on jätkanud oma kasvu ning vahepeal ületanud ka 2000$/unts taseme. Eeldusel, et sõjal ei saa olema Lähis-Idas laiemaid geopoliitilisi tagajärgi, peaks sellel olema ka piiratud mõju ülemaailmsetele finantsturgudele, leiavad SEB grupi Rootsi strateegid. Baasstsenaariumi kohaselt alustab Israel maavägedega sissetungi Gazasse 1-2 kuu jooksul ning sõda püsib Gaza, Israeli ja Läänekalda piirkonnas. See stsenaarium saab tõeks osutuda vaid siis, kui Hezbollah ja ka teised Iraaniga seotud rühmitused jäävad lahingutest kõrvale. Vastasel juhul on oodata veelgi suuremat ebakindlust piirkonnas, mis võib viia Iraani otsese sekkumiseni konflikti ning põimida ka USA veelgi enam järjekordsesse Lähis-Ida kriisi. Sellisel juhul oleks mõju turgudele palju tõsisem, sest lisaks sõjalistele ja tsiviilobjektidele tehtaks rünnakuid ka energiataristu pihta kogus piirkonnas.