Paide mees jagab abikätt paljudele ühingutele

Perekond Selter aitab mitmeid ühinguid ja organisatsioone vabatahtlikult ning kasvatab abistamise olulisust tähtsustads ka oma lapsi. Foto: Liisi Troska/Ejl

Järvamaa lasterikkad pered teevad avaliku kummarduse ühingut abistava sädeinimese Ahto Selteri ja tema perekonna ees, kes on ühingut aastaid vabatahtlikult abistanud.

Paidelase Ahto Selteri ja tema abikaasa peres kasvab neli vahvat last. Ahto on ametilt pagar, tööpäeva lõpuks küpseb tänu temale valmis umbes 40 000 leiba, töövälisel ajal tantsib Ahto rahvatantsu, toimetab Järvamaa lasterikaste perede ühingus ning lisaks sellele teeb terve Selterite perekond kaasa ka jalgpalliklubis Paide Linnameeskond. Tänu nendele saavad korraldatud erinevad mängud, jalgpallilaagrid, turniirid ning tagatud saab ka kohtunike heaolu.

Milline oli sinu teekond MTÜ-ni Järvamaa lasterikkad?

Peale pesamuna sündi avastasin ühingu ja siis astusin kohe liikmeks. Alguses käisime seal toidupakkide järgi ja juba varsti hakkasin ka ise tegemistele kaasa aitama. Minu ülesanne on vabatahtlikuna toidupakkide kaupa transportida. Kaks korda kuus teen toidupäästmise ringi, mina sõidan ja pere tegeleb toidujagamisega.

Miks oled ühingus aktiivne ja miks see on oluline?

Aitamine on kuidagi elu osaks saanud. Käid ja toimetad ja siis juba aitad teisi ka. Ühingu naised on mulle toredasti tegevust leidnud. Eks nad ise seal teevad hulga rohkem kui mina, aga muude asjade kõrvalt praegu lihtsalt rohkem ei jõua.

Mis sind motiveerib?

Motivatsiooni meil eraldi vaja küll ei ole, see lihtsalt tuleb iseenesest. Vahest on nii, et lõpetad töö kell 08.30, kaks tundi magad ja siis lähed jälle toimetama. Meil on kodus kaks kalendrit, kuhu asju märgime. Sinna saab kõik oluline kirja ja siis muudkui tegutseme. Eks ma lastega hoiangi tasakaalus seda kõike. Käime palju rahvaspordiüritustel, lapsed meil  loevad medaleid ka, kes rohkem käinud on. Ka kõige pisem on hästi tubli ja kõnnib emaga, viimane distants oli 5 kilomeetrit. Et tegutsemist on palju, siis nüüd teadlikult võtsime endale abikaasaga järgmiseks aastaks kahekesi puhkuse.

Mida teed siis, kui on raske?

Eks neid asju ikka kuhjub ka, siis tulebki osata aega hästi jagada. Lapsed ja abikaasa väga palju aitavad. Pere aitab palju ja toetab kui vaja. Tööl samamoodi, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ühingu naised on vastutulelikud ja sõbralikud, kambakesi saab kõik tehtud!

Millised on olnud sinu lemmikhetked MTÜs tegutsemise juures?

Aastalõpuüritused on olnud väga toredad. Nii tore, et vabatahtlikke meeles peetakse.

Mis tulevik toob? Millised unistused võiksid 10 aasta pärast olla täide läinud?

Umbes kümne aasta pärast saan hakata pensioni peale mõtlema. Kolm last on siis juba täiskasvanud ja loodetavasti oma tee ka leidnud. Äkki leiaksime siis naisega ka enda jaoks mõnusalt aega. Tahan siis väga ka lastelastega tegeleda. Äkki selleks ajaks oleme leidnud siin Paide kandis endale päris oma maja ja kodu ka.