Poepidajad tervitavad pisisentide kaotamist sularahaga arveldamisel

Ühe- ja kahesendised on inimeste silmis muutunud väärtusetuks ning neid kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmisel üha harvem. Foto: Elmo Riig

Eesti Pank laseb igal aastal ringlusse keskmiselt 50 tonni ühe- ja kahesendiseid euromünte, kuid taasringlusse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmist jätkata otstarbekas ning riik otsib võimalusi neist loobuda. Järvamaa kauplused ja teenindusettevõtted kiidavad sellise otsuse heaks, sest pisimüntidega arveldada on tülikas ja kulukas.

Järva tarbijate ühistu juhatuse liige Tiiu Lunts ütles, et inimesed saavad ühe- ja kahesendiseid valdavalt poest vahetus­rahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe. Mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. «Selle asemel et neid ringluses hoida, pistetakse sendid pigem hoiupõrsasse või annetuskastidesse,» märkis ta.

Nii on poepidajad Luntsi sõnul sageli olukorras, kus peavad ühe-, kahe- ja ka viiesendiseid euromünte pangast juurde tellima, sest kassapidajal on kohustus ostjale täpne summa tagasi anda. «Paraku on müntide juurdetellimine pangast ettevõtjale kulu, sest teenus maksab. Kui see kulu ära jääks või väheneks, oleks see meile igal juhul positiivne,» lausus ta.