Eesti sai Euroopa Komisjonilt taaste- ja vastupidavusrahastust 238,5 miljonit eurot

Vaatama majanduslikult raskele ajale pole Eesti elanike hoiuste maht vähenenud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Esmaspäeval, 6. novembril toimus uuendatud taastekava (Recovery and Resilience Facility) esimene vahendite ülekanne Eestile. Selle maht on 238,5 miljonit eurot.

Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on väljamakstud summa oluline rahasüst Eesti majandusse, mis peegeldab meie edusamme mitme olulise reformi teostamisel ja investeeringuid energeetika, rohe- ja digipöörde, tööturu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, roheoskuste ning innovatsiooni ja transpordi valdkonda.

„Kuna Taastekava vahendeid makstakse välja siis, kui kokkulepitud tegevused on tehtud, siis oleme juba märkimisväärse panuse konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel andnud. Nii oleme investeerinud elektrivõrkude parandamisse 74 miljonit eurot, 76 miljonit eurot korterelamute terviklikku rekonstrueerimisse ja väikeelamute soojustamisse. Samuti investeerisime 100 miljonit eurot rohefondi eesmärgiga kaasata kapitali uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades, nagu energeetika, põllumajandus, toiduainetööstus, transport ja logistika ning materjalid ja keemiatööstus,“ lisas Võrklaev.

Algne Taastekava kinnitati 2021. aasta sügisel, kuid sellesse perioodi jäi ka kava muudatus, mis oli tingitud toetusmahu vähenemisest, tarneahelate katkemisest, kõrgest inflatsioonist ning energiakriisist. Eesmärk oli kokku leppida muudatustes, mis seaks esikohale kõige kriitilisemad vajadused - ettevõtete konkurentsivõime, rohereformi, digipöörde nii avalikus kui ka erasektoris ja energiajulgeoleku.

„Mul on hea meel, et nüüdseks on kava muudatus kinnitatud ja saame keskenduda plaanitud reformide ja investeeringute rakendamisele. Kogu Taastekava perioodi peale kokku on meil kasutada ligi miljard eurot, mida nüüd ja praegu targalt kasutada. Saame selle rahaga järgnevatel aastatel oma tulevikukindlusse investeerida ja luua võimalusi uute, nutikate lahenduste sünniks. Lisaks tugevdavad need investeeringud meie ettevõtete konkurentsivõimet, avavad uusi ekspordivõimalusi ning laovad vundamenti meie tuleviku pikaajalisele majanduskasvule,“ kommenteeris Võrklaev.

Taasterahastu eesmärgiks on edendada EL majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali; leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju; toetada rohe- ja digipööret ning aidata kaasa uute kvaliteetsete töökohtade loomisele.