Sclerosis multiplexi (SM-i) diagnoositakse Eestis üha enam – Multiple Sclerosis International Federation andmetel põeb Eestis iga 100 000 inimese kohta SM-i 113 inimest ning selle näitajaga kuulub Eesti kõrgeima haigestumisega piirkonda maailmas. Kõige sagedamini haigestuvad SM-i parimas tööeas inimesed vanuses 20-40 eluaastat. Adekvaatse ravita kahandab SM patsientide elukvaliteeti, töövõimet, suutlikkust elada aktiivset elu ning põhjustab puude teket ja seetõttu sageli ka töövõime kadu.
Keskmise Eesti elanikkonnaga võrreldes esineb SM-iga patsientidel puuet üle kuue korra sagedamini. Hiljutise uuringu tulemuste kohaselt on 71,3% SM-iga patsientidest välja kujunenud puue või töövõimekadu või mõlemad ning 32,1% patsientidest tuvastati töövõimekadu ja 22% puue juba esimese aasta jooksul pärast SM-i diagnoosi saamist.
„Sclerosis multiplex on rasketest neuroloogilistest haigustest esimene, mille puhul on teadlastel õnnestunud välja töötada ravi, mis on haiguskulgu kardinaalselt muutnud,“ ütles Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi juhatuse liige, Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvi- ja psühhiaatriakliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju. „Varajane efektiivne ravi suudab haiguse süvenemise oluliselt aeglustada. See on väga oluline iga sclerosis multiplexi haige elukvaliteedi seisukohalt, aga ka ühiskonna seisukohalt: enamik haigestunuist on noored, tänu kaasaegsele ravile säilitavad nad töövõime ja suudavad oma lapsed üles kasvatada.“
SM-i ravi on eluaegne, kuid haiguse õigeaegse avastamise ning tulemusliku ravi korral on võimalik puude väljakujunemist ja töövõimekadu ennetada. SM-i sümptomid võivad olla väga erinevad, kõige sagedasemateks neist on tundlikkuse häired, nägemisprobleemid, liikumise ja tasakaaluhäired, lihasjäikus ja -krambid, põie- ja sooletegevuse probleemid, väsimus, valu ja kognitiivsed häired. Tekkida võivad ka psüühilised probleemid – depressioon, ärevus ja erinevad kognitiivsed häired.