Eesti kuulub kõrgeima sclerosis multiplexi haigestumisega piirkonda, sh on meil haigestumisi rohkem kui naaberriikides Lätis ja Leedus. Haiguskoormuse ning haiguse tekkepõhjuste ja mõjude analüüsimiseks valmib novembris Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi ning Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu toel Roche selleteemaline uuring.
Eesti kuulub sclerosis multiplexi kõrgeima haigestumisega piirkonda
Sclerosis multiplexi (SM-i) diagnoositakse Eestis üha enam – Multiple Sclerosis International Federation andmetel põeb Eestis iga 100 000 inimese kohta SM-i 113 inimest ning selle näitajaga kuulub Eesti kõrgeima haigestumisega piirkonda maailmas. Kõige sagedamini haigestuvad SM-i parimas tööeas inimesed vanuses 20-40 eluaastat. Adekvaatse ravita kahandab SM patsientide elukvaliteeti, töövõimet, suutlikkust elada aktiivset elu ning põhjustab puude teket ja seetõttu sageli ka töövõime kadu.
Keskmise Eesti elanikkonnaga võrreldes esineb SM-iga patsientidel puuet üle kuue korra sagedamini. Hiljutise uuringu tulemuste kohaselt on 71,3% SM-iga patsientidest välja kujunenud puue või töövõimekadu või mõlemad ning 32,1% patsientidest tuvastati töövõimekadu ja 22% puue juba esimese aasta jooksul pärast SM-i diagnoosi saamist.
„Sclerosis multiplex on rasketest neuroloogilistest haigustest esimene, mille puhul on teadlastel õnnestunud välja töötada ravi, mis on haiguskulgu kardinaalselt muutnud,“ ütles Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi juhatuse liige, Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvi- ja psühhiaatriakliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju. „Varajane efektiivne ravi suudab haiguse süvenemise oluliselt aeglustada. See on väga oluline iga sclerosis multiplexi haige elukvaliteedi seisukohalt, aga ka ühiskonna seisukohalt: enamik haigestunuist on noored, tänu kaasaegsele ravile säilitavad nad töövõime ja suudavad oma lapsed üles kasvatada.“
SM-i ravi on eluaegne, kuid haiguse õigeaegse avastamise ning tulemusliku ravi korral on võimalik puude väljakujunemist ja töövõimekadu ennetada. SM-i sümptomid võivad olla väga erinevad, kõige sagedasemateks neist on tundlikkuse häired, nägemisprobleemid, liikumise ja tasakaaluhäired, lihasjäikus ja -krambid, põie- ja sooletegevuse probleemid, väsimus, valu ja kognitiivsed häired. Tekkida võivad ka psüühilised probleemid – depressioon, ärevus ja erinevad kognitiivsed häired.
Olukorra täpsemaks kaardistamiseks ning mõjude analüüsimiseks viis Roche koostöös Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi ning Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu toel läbi esimese ulatusliku SM-i mõjusid käsitleva uuringu Eestis. Novembris valmiva uuringu peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, millised kulud kaasnevad riigile, kui isik haigestub sclerosis multiplexi ning millised oleksid võimalused patsientide tulemuslikumaks raviks ning kulude vähendamiseks. Uuringu andmeanalüüsil toetas Roche’i statistikaamet, kes aitas koondada ja analüüsiks ette valmistada erinevaid registriandmeid.
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul andis projekt hea võimaluse kasutada sclerosis multiplexi põdevate inimeste toimetuleku kaardistamiseks Eesti rikkalikke registriandmeid. „Sel viisil saab andmepõhiseid otsuseid teha ka siis, kui patsiendigrupid pole väga suured,“ lisas ta.
Multiple Sclerosis International Federation poolt koostatava SM-i atlase andmetel on viimase kuue aasta jooksul sclerosis multiplexi haigestunute arv kogu maailmas kasvanud 600 000 võrra. Eestis on haiguse levik suurem kui näiteks naabrite juures Lätis või Leedus. Kui Eestis on 100 000 elaniku kohta haigestunuid 113, siis Lätis ja Leedus vastavalt 107 ja 104.
Sclerosis multiplex on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mida põeb maailmas hinnanguliselt 2,8 miljonit inimest, mis tähendab, et iga viie minuti tagant saab keegi maailmas SM-i diagnoosi. SM-i korral ründab inimese immuunsüsteem pea- ja seljaaju ning nägemisnärvide närvikiude ümbritsevat kaitsvat ja isoleerivat müeliinkihti, põhjustades põletikku ja sellele järgnevat kahjustust, mis võib viia kõige hullemal juhul puude ja/või töövõime kao väljakujunemiseni.