USA ja 20 kuud majanduse jahutamist

Illustratsioon: Allikas: Yahoo! Finance; graafika: Silver Alt

Viimase 20 kuu jooksul on USA Föderaalreserv intressimäärasid kergitanud 11 korda, mille tulemusel on baasintress jõudnud viimase kahe kümnendi kõrgeimale tasemele.

Eeldusel, et intresside kergitamine jõuab majandusse aastase viiteajaga, on Ühendriikidel suur osa majanduse jahutamise efekti veel tundmata. Lisaks ei tasu alatähtsustada ka tõsiasja, et mida kauem on intressid kõrgel tasemel, seda suuremat mõju nad majandusele avaldavad. Kuna nii turu kui ka enamus majandusanalüütikute hinnangul edasisi kergitamisi oodata ei ole, vaatame tagasi, kuidas on olukord USA majanduses muutunud enam kui viimase pooleteise aasta jooksul, kirjutab SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur.

Majandus on kasvanud hoogsalt

Kui möödunud aastat alustas USA viimase nelja kümnendi kõrgeima inflatsiooni tõttu majanduslangusega, siis nüüd, kus inflatsioon on oma tipust pea kolm korda madalam, on ka majanduse reaalkasv võimsas hoos. Esimese kahe kvartali jooksul kasvas maailma suurim majandus vastavalt 2.2 ja 2.1 protsenti, kuid kolmandas kvartalis sai näha 4.9 protsendi suurust tõusu. Kuigi kolmanda kvartali suur kasv tarbijakulutustes andis hea hoo ka majandusele, mille tõus osutus ka oli ka analüütikutele suureks üllatuseks ning 0.6 protsenti kõrgemaks kui oodati, siis eelnevas neljas kvartalis nähtud kosumine on olnud viimase kümne aasta keskmise lähedal. Nominaalselt, ehk inflatsiooni mitte arvesse võttes, on USA majandus kasvanud aga igas kvartalis 2022. aasta algusest alates.

Kitsas tööturg ja kõrge palgakasv

Lisaks majanduse kasvule on ka USA tööturg püsinud stabiilsena. Töötutoetused on küll viimase kuu jooksul mõnevõrra tõusnud, kuid on endiselt viimase pooleteise aasta keskmisel tasemel. Samuti on töötus ajalooliselt väga madalal tasemel ning on kerkinud majanduse jahutamise algusest vaid 3.6 protsendi pealt 3.9 protsendini. Kitsa tööturu tõttu on ka palgakasv püsinud kõrgemal tasemel koroonaeelsest ajast. Kõrge inflatsiooni tõttu reaalpalk 2022 aastal langes. Selle aasta jooksul on USA palgakasv aastases võrdluses kõikunud 4.1 – 4.7 protsendi vahemikus ning viimased neli kuud on see ületanud ka inflatsiooni. Sarnase tempo jätkamise korral on oodata, et palgakasv USAs saab olema 2023 aastal kõrgem kui kohalik inflatsioon. SEB grupi hinnangul jääb 2023 aastal USAs inflatsioon 4.1 protsendi tasemele.

Raha on muutunud kalliks

Rahale on tekkinud hind ja see pole mitte väike. Esimesest intresside kergitamisest alates on USA 10 aastase võlakirja tootlus tõusnud 2.18 protsendi tasemelt 4.6 protsendini. Kahe aastase paberi tootlus on läbinud sarnase tõusu, kasvades pooleteise aasta jooksul 1.9 protsendilt 5 protsendini. Majanduse jahutamise tulemusel on märgatavalt kallimaks läinud ka laenu võtmine. Kui intresside kergitamise alguses tuli 30ks aastas laenu võtmise eest maksta iga-aastaselt 4.5, siis nüüd tuleb raha laenamise eest teenindada 7.9 protsendi suurust intressi.

Aktsiaturud on naasnud varasemale tasemele

Erinevalt võlakirjadest on USA aktsiaturg tervikuna enam kui poolteist aastat kestnud majanduse kitsendamise jooksul jõudnud oma varasematele tasemetele. S&P 500 on tulnud välja -18 protsendisest langusest ning on praeguseks 1.3 protsenti kõrgemal 20 kuu tagusest tasemest. Nasdaqi üldindeks leidis oma põhja möödunud aasta lõpus ning enam kui pooleteise aasta lõpuks on pakkunud kaks korda paremat tootlust kui USA turg tervikuna. S&P 500, millest on välja võetud tehnoloogia ettevõtete hinnaliikumine, on peale 20 kuud kestnud majanduse jahutamist endiselt -4.5 protsenti madalamal tasemel jahutustsükli algusest.