Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 2023. aasta septembri lõpuks 1,5%ni aastasest SKPst

Eurod Foto: Willfried Wende / Unsplash

Septembri lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 574 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 1,5% aastasest oodatavast SKPst.

​Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad keskvalitsuses ning kohalikes omavalitsustes. Sotsiaalkindlustusfondid olid septembri lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 417 miljoni euro võrra suurem nii keskvalitsuse kui kohalike omavalitsuste halvema eelarveseisu tõttu, kirjutab Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli septembri lõpus 727 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 410 miljoni võrra suurem aeglustunud maksutulude kasvu ning kulude kiirema kasvutempo tõttu. Üheksa kuu kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud. Septembris suurenes keskvalitsuse puudujääk 50 miljoni euro võrra peamiselt suurenenud tegevustoetuste ning investeeringute tõttu.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Tervisekassa ja Töötukassa, eelarvepositsioon oli septembri lõpu seisuga 171 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes septembris 21 miljoni euro võrra ulatudes 145 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 19 miljoni võrra enam. Tervisekassa oodatust parem tuleneb sellest, et töövõimetuslehtedele on kulunud oodatust vähem ning ka COVID-19 raviks eraldatud vahendeid ei ole täies mahus olnud vaja rakendada. Põhitulud ja -kulud on üldiselt ootuspärased. Töötukassa jõudis septembri lõpuks 26 miljoni euro suuruse ülejäägini, mida on aasta varasemaga võrreldes 1 miljoni võrra enam. Septembri lõpus oli registreeritud töötuid ligi 48 700, mis on 1700 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Üldist majandusolukorda arvestades on see muutus väike ja alates kevadest on töötuse kuine dünaamika eelmise aastaga sarnane, kuigi veidi kõrgemal tasemel. Eelarvepositsiooni on hoidnud halvenemast reservidelt teenitud intressitulu, mida oli septembri lõpuks ligi 15 miljonit eurot.

Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis septembri lõpuks 18 miljoni euro suuruse puudujäägini, mis on 27 miljoni euro võrra aastatagusest suurem. Puudujääki süvendasid nii suurenenud kulud kui ka eelneva kuuga võrreldes vähenenud füüsilise isiku tulumaksu laekumine.

Riigieelarve kogukulu suurenes septembris peamiselt kodumaiste toetuste ja edasiantud maksutulude kasvu tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes septembris eelneva aasta septembriga võrreldes 130,9 miljonit eurot ehk 11,1%, mistõttu septembri kogukulude mahuks oli 1,31 miljardit eurot. Kuludest suurenesid enim kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid septembris 774,8 miljonilt eurolt 871,0 miljoni euroni ehk 96,2 miljonit eurot eelneva aasta septembriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 12,4%. Kasv tulenes peamiselt sotsiaal- ja tegevustoetustest ning finantskuludest.

Kodumaiseid toetuseid anti riigieelarveliste asutuste poolt septembris 72,3 miljoni euro võrra ehk 14,5% enam eelneva aasta sama ajaga võrreldes. Kodumaistest toetustest suurenesid sotsiaaltoetused 40,3 miljonit eurot, tegevustoetused 19,3 miljonit eurot, kodumaised investeeringutoetused 9,5 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 3,2 miljoni eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid 29,2 miljonit eurot, paljulapselise pere toetus 9,4 miljonit eurot, lapsetoetus 4,9 miljonit eurot ja ennetähtaegne vanaduspension 2,3 miljonit eurot. Pensionid on kasvanud keskmisest kiiremini käesoleva aasta jaanuaris toimunud erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu tõttu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse tõttu. Peretoetuste kasvu põhjuseks on veebruaris jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus 3 kuni 6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Tegevustoetustest suurenesid võrreldes eelneva aasta septembriga enim toetus AS Eesti Raudteele, kõrghariduse tegevustoetused, eestikeelsele haridusele ülemineku toetused, Tervisekassale eraldatav mittetöötava pensionäri ravikindlustus ja innovatsiooniprogrammi raames antav toetus sihtasutusele CR14. Kodumaiseid investeeringutoetuseid vahendati eelneva aastaga võrreldes enam hariduse valdkonnas, millele lisandus ka välismaiste investeeringutoetuste riikliku kaasfinantseerimise vahendamise mahtude suurenemine. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid septembris enim Töötukassale väljamaksmiseks eraldatud töövõimetoetus, Tervisekassale antud toetused Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks ja vaktsineerimise teenuse osutamiseks.

Välismaiseid toetuseid vahendasid riigieelarvelised asutused septembris 9,9 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta septembris, mis teeb aastaseks kasvutempoks 18,9%. Aastaga vahendati välismaiseid investeeringutoetuseid riigieelarve välistele asutustele 27,1 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal, samas kui välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks vähenes 17,1 miljoni euro võrra. Välismaistest investeeringutoetustest mahukamateks olid septembris toetused raudtee arendamiseks Rail Baltic OÜ-le, raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks ning haiglavõrgu jätkusuutlikkuse tagamiseks. Välismaiste toetuste kasutamine riigieelarveliste asutuste tegevuskulude finantseerimiseks on suurenenud aastaga 8,1 miljoni euro võrra.

Majandamiskulude aastane langus, septembris 11,2% ehk 11,4 miljonit eurot, tulenes peamiselt kaitseotstarbelistest kulutustest. Septembris vähenesid kulud kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide soetuseks 4,9 miljoni euro võrra, kuna võrreldes eelneva aastaga tehti vähem kulutusi laskemoona ja rakettide soetuseks ning muu kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks. Elektrihinna madalam tase on vähendanud riigieelarveliste asutuste elektrikulusid aastaga 2,0 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest on vähenenud septembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga kulutused raviteenuste osutamiseks 2,0 miljoni euro võrra ja kulud meditsiini- ja hügieenitarvete soetamiseks 2,5 miljoni euro, kuna eelmisel aastal sisaldusid veel kuludes koroonaviiruse vastaste vaktsiinide, kiirtestide ja ravimite soetamine. Kulud muudele sotsiaalteenustele on aastaga vähenenud 4,0 miljoni euro võrra sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu.

Tööjõukuludeks kasutati septembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 14,3 miljoni euro võrra enam riigieelarve vahendeid, mistõttu tööjõukulude aastane kasv oli 14,6%. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks on käesoleva aasta alguses õpetajate palgafondi suurendamine 15% võrra ja täiendav palgafondi 5 %-line kasv riigieelarvelistes asutustes. Lisaks suurendab tööjõukulusid Kaitseministeeriumi valitsemisalas ette nähtud ajateenistusse võetavate kutsealuste arvu suurendamine.

Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused septembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 8,9 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 12,2%. Investeeringutest suurenesid esialgsetel andmetel kulud kaitseotstarbelise erivarustuse hankimiseks. Lisaks kaasnesid kulud maa soetuseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega.

Edasiantud maksutulud suurenesid septembris 23,9 miljoni euro võrra kasvutempoga 7,1% aastas peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.