Türilased, kes te nägite ühel septembrikuu päeva pärastlõunasel ajal linna peatänava ääres rahulikult jalutamas täisvarustuses rüütlit – teie silmad ei petnud teid! Hämmeldunud nägijaid oli rohkem kui üks, ka samal ajal mööda sõitnud politseipatrulli autos läksid korrakaitsjatel silmad suureks. Mis see on? Raudrüüs rüütel, relv käes, keset linna!

«Neid vaatajaid ja imestajaid sel päeval ikka oli, jah. Politseinikud vaatasid kah jahmunud näoga,» ütleb muigelsui Keio Viks – tema see pilgupüüdja oligi. Tuli parasjagu Kesklinna lasteaiast, kus mudilastele rüütlielu lähemalt tutvustas.

Omamoodi armas hetk leidis aset siis, kui rüütel oli lasteaia väravast välja tulnud. Mõnikümmend meetrit hiljem sattus ta ühe maja väravas kokku prouaga, kes esialgu lihtsalt tardus ja siis end kogununa palus, et rüütel paar minutit ootaks, ta kutsub toast lapselapse. Tuligi tagasi, kaasas väike poiss, mängumõõk käes. Poiss oli äsja õues rüütlit mänginud ja tuppa läinud. Nüüd nägi enda ees päris raudmeest. «See oli hästi armas hetk ja pilte sai ikka palju tehtud, poiss oli nii õnnelik,» ütleb Keio.

Kommentaarid