Telefonikõne kiirabisse paljastas narkotalu

• Kanepit tarvitati väidetavalt vaid isiklikuks otstarbeks
• Riknenud saak tekitas mürgistuse
• Tegude eest tingimisi karistus

See oli eelmise aasta 3. mai pärastlõunal kella 16.30 ajal, kui kiirabi sai väljakutse Türi valda Kändliku külla ühte talumajja. Talus pidavat olema ebaadekvaatne ja kummaliselt käituv mees.

Kiirabi sõitis kohale. Otse tee ääres asuva talumaja juures ootas meedikuid noormees, kummaliselt käituva mehe sõber. Ütles, et sõber on juba kaks päeva kanepit tarvitanud, tema tervisega on midagi korrast ära, ta ajavat imelikku juttu ja käitub kummaliselt.

Kiirabibrigaad sisenes majja. Seal oligi mees, kanepipläru hambus, ruumid spetsiifilist kanepivingu täis. Meedikud tegid talle esmased uuringud ja analüüsid, millest selgus, et kui narkojoove välja jätta, siis olid tema tervisenäitajad korras.

42

kanepitaime leidsid politseinikud Türi valla kanepikasvatuse pearuumist. Neile lisaks oli eraldi ruumis 45 kasvujärgus kanepitaime.

350

eurot kuus olla olnud kanepikasvatuse elektriarve, kusjuures talu omanik tunnistas, et lampidest saadud soojust kasutas ta ka maja kütmiseks.

«Ma näen aurasid,» ütles mees, kuid rõhutas seejuures, et tema kiirabi välja ei kutsunud ja tervisega on muidu kõik korras. Mees polnud ebaviisakas ega närviline ning sellega kiirabi kiirvisiit peaaegu lõppes.

Sõber annab sõbra üles

Väljakutse teinud noormees, tunnistaja X, ärritus kiirabi otsuse peale, sest tema arvas endiselt, et kanepisõber viiakse nüüd ravile. «Mu sõber ähvardas mind metsas labidaga lüüa, kui ma ei anna talle telefoni,» ütles ta ja lisas, et tunneb hirmu.

Kiirabibrigaadi juhi soovituse peale pöörduda politseisse vastas noormees, et tema sõpra üles ei anna, kuid kutsus seejärel meediku talumaja teisele korrusele. Sealne suur tuba oli täis potte ja pottides kasvavaid kanepitaimi – kõik meetrised ja hea tervise juures, õied küljes.

«Seal oli oma 25 kanepitaime,» ütles brigaadi juht hiljem uurijatele. «Toal oli ka kilega kaetud aken, laes korralik valgustus ja ventilatsioon – ühesõnaga, tegemist oli kanepikasvatusega.»

Kiirabibrigaadi juht teavitas noormeest, et teeb avastusest kõne politseisse. Too vaikis. Kiirabiautost läkski kõne esmalt häirekeskusse, kust lubati politseinikud kohale saata. Meedikud mundrikandjaid ootama ei jäänud, küll aga mõlemad mehed.

Kanepikasvatuse rajanud mees tunnistas, et tarvitas ainet suuresti enda tarbeks. Foto: PPA

Prokuratuuri määruse alusel tegid politseinikud läbiotsimise ja pilt, mis kohapeal avanes, jahmatas isegi kõikenäinud korrakaitsjaid.

Kanepit oli kõikjal. Elumaja pööningul, sügavkülmikus, köögis, pesumasina peal. Ka külmikust võis leida kanepiseemneid. Kuivanud taimeosi oli siin-seal sinistes plastiktünnides. Eluruumidest tuli ilmsiks grammikaal.

Rohekaspruunid või rohelist värvi taimeosad, kollakaspruun rasvaine ja pruunikad seemned viidi ekspertiisi, kus selgus, et need on kas kanepi töötlemise produktid, kanep või selle seemned. Ekspertiisile kulus 2856 eurot ja selle pidi loo peategelane hilisema kohtuotsuse järgi omast taskust kinni maksma.

Talu omanik, tööalalt programmeerija, pole keegi suvaline kanepikasvataja. Pigem on ta omas ringkonnas omajagu tuntud, sest on olnud ravikanepi legaliseerimise eestkõneleja.

Kõigest järgemööda.

Segane lugu ja käitumine äratasid kahtlust

Tunnistaja X ütles, et tema sai kanepikasvatajast mehega tuttavaks neli-viis aastat tagasi. Netipõhine tutvus jõudis pärismaailma 2021. aasta sügisel, mil mehed kohtusidki selles Järvamaa talus.

Kanepikasvatuse rajamiseks läks käiku ka pensionisamba raha. Foto: PPA

Üks aitas teisel talutöid teha, teine andis talle hiljem kanepit purgiga kaasa. «Tunnistan, et tarvitan mõnikord ka ise kanepit. Talust saadud kanep oli igati hea kvaliteediga,» ütles tunnistaja politseiuurijatele.

Et sõbra sõber andis X-ile eelmise aasta mais teada, et taluperemehel olevat midagi viga, otsustas too teha sinna järjekordse visiidi. «Kui ma 2. mail kohale jõudsin, oli kiirabi seal juba ära käinud,» meenutas ta. «Mu sõber oli väliselt rahulik, kuid seejärel hakkas rääkima, et tema peal on kasutatud CIA (Ameerika Ühendriikide luure keskarenguut – toim) programmi. Sain aru, et tal on psüühikaga midagi tõsiselt viga.»

«Sain öösel paar tundi magada, tema oli kogu aeg üleval ja suitsetas kanepit peale. Seejärel tekkis tal paranoia, ta kõndis tubades ringi, ootas õues mingeid külalisi ja tuli seejärel tuppa tagasi, et ergomeetriga sõuda,» meenutas ta. «Kella nelja paiku jäin uuesti magama. Hommikul koeraga jalutades käitus taluperemees taas imelikult, kella 13 või 14 ajal hakkas ta uuesti kanepit suitsetama, kella 15 paiku võttis labida ja läks metsa poole. Seejärel helistasin sõbrale ja lõpuks kiirabisse. Metsas tahtis ta minult telefoni kätte saada, ähvardades, et kui ma seda talle ei anna, siis juhtub midagi halba.»

42 kanepitaime leidsid politseinikud Türi valla kanepikasvatuse pearuumist. Foto: PPA

Kiirabi tuligi kohale, vaatas mehe üle, tunnistaja X näitas neile kätte kanepikasvatuse ja mehed jäi talumajja politseinikke ootama. Keda aga kohe ei tulnud, olid politseinikud.

Nii viis tunnistaja taluperemehe ja tema koera järgmisel päeval Kärusse, kus järgmine sõber ta juba pealinna toimetas. Sealt edasi jõudis mees haiglasse. Tunnistaja X läks talumajja tagasi, pani eluhoone ukse kaablivitsaga kinni ja tuli tulema.

Et taluperemehe telefon läks kogu saginas kadumas, selgitas ta mõni aeg hiljem programmi kaudu selle asukoha välja ja sai teada, et see asub Paides aadressil Tallinna 12, seega kohalikus politseijaoskonnas.

Tunnistaja X rõhutas, et talle taluperemees kanepit ei müünud, kogused olid väikesed ja kanepit tarvitas ta ise. «Talus toimunud tegevuses mina ei osalenud,» kinnitas ta.

Pensionisamba raha läks kasutusse

Eelmisel sügisel, täpsemalt 8. septembril jõudis ülekuulamisjärg taluperemehe kätte.

Kanepikasvataja tunnistas, et ravikanep on tema südameasi olnud juba 2012. aastast ja enda tarbeks hakkas ta kanepit kasvatama kolm aastat hiljem. «Soovisin kanepit tarvitada alkoholi asemel lõõgastumiseks, sest alkohol on tervisele kahjulikum,» ütles ta.

Türi valda ostis mees talu 2018. aastal ja raha kompleksi renoveerimiseks tuli tööst IT-valdkonnas. «Kanepit kasvatasin alguses kahes alumise korruse toas,» selgitas ta. «Ühe projektiga teenitud ja pensionisambast välja võetud rahaga ehitasin 2020. aastal maja teisele korrusele kanepi kasvatamiseks eraldi soojustatud ruumi, ostsin lambid ja muu vajaliku. Taimi kastsin käsitsi, temperatuuri reguleerimine käis WiFi kaudu. Minu arvates võis mul läbiotsimise eel olla suuremas ruumis 48 potti taimedega ja neile lisaks eraldatud ruumiosas eelkasvatuse taimed.»

Neile lisaks oli eraldi ruumis veel 45 kasvujärgus kanepitaime. Foto: PPA

Mees rõhutas, et ta ei soovinud kanepikasvatusega kasumit teenida. Nii on ta tarvitanud 90 protsenti saagist ära ise, kogusena 30 grammi päevas. Ta suitsetas kanepit nagu tubakat, ülejäänud jagas laiali oma külalistele.

«Minu juurde leidsid tee ka vähihaiged, kes soovisid kanepiga oma valusid leevendada,» ütles ta. «Mida parem saak, seda rohkem ise suitsetasin. Viimane saak läks hallitama, seda ma teistele ei pakkunud, suitsetasin ise, aga sain psühhoosi ja mürgistuse.»

Haiglast välja saanud, läks mees talusse tagasi, kuid avastas, et politseinikud ikkagi olid seal põhjalikuma läbiotsimise teinud ja tema töövahendiks oleva arvuti kaasa viinud. Järgnes teine sõit pealinna, uus käik haiglasse, paanikahoog ja järjekordne haiglaperiood. Talu pani mees müüki.

Varem kriminaalkorras karistamata mees avaldas kahetsust, et seadusevastase teoga hakkama sai, ning oli valmis minema karistuse suhtes prokuratuuriga kokkuleppele. «Edaspidi ma kanepit kasvatada ei kavatse,» lubas ta.

Kanepikasvatus rajati väidetavalt 2020. aastal, politsei likvideeris selle kaks aastat hiljem. Foto: PPA

Mõni kuu hiljem sai mees teada oma karistuse narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise ja kanepitaimede kasvatamise eest. See oli kahe ja poole aastane vangistus, mida ei pöörata täitmisele, kui ta järgib kolme aasta pikkusel katseajal kontrollnõuded ja -kohustusi ning ka kanepi tarvitamisel peab olema lõpp.

Menetluskuludeks peab mees maksma 5256 eurot. Ühtlasi konfiskeeriti talt kanep ja selle kasvatuseks vajalikud seadmed.

KOMMENTAAR

Annela Eesmaa

Kesk-Eesti politseijaoskonna eriasjade uurija

Narkokuritegude avastamisega tegeleb politsei iga päev. Kui tööl on tulemust ja narkootikume õnnestub ringlusest eemaldada, siis on see väga hea.

Arvestades kõnealusest Järvamaal tegutsenud kanepikasvatusest avastatud narkootilise aine koguseid, siis oli see kindlasti töövõit. Nii suure koguse kanepi konfiskeerimisi Järvamaalt lähiaastatest tõesti ei meenu, kuid kanepikasvatusi Eestis ikka aeg-ajalt avastatakse.

Kõnealuse juhtumi puhul võib lisaks avastatud aine kogusele esile tuua selle, et kasvatuseks tingimuste loomisele näis olevat kulutatud märkimisväärselt. Kasvatuse tarvis oli ehitatud spetsiaalne ruum, mis hõlmas majas pea tervet teist korrust, ja ruumis tingimuste loomiseks oli soetatud spetsiaalset varustust.

Kanepi ebaseadusliku kasvatamise kuritegusid on Järvamaal registreeritud sel aastal üks ja eelmise aasta kõnealune juhtum, sellele eelnenud neljal aastal mitte ühtegi.

Samas kanepiga seotud narkokuritegusid on registreeritud teisigi. Tänavu avastati ühel juhul inimeste kodust kanepitaimed ja ühel juhul peatatud sõidukist kuivatatud kanepit. Kokku on sel aastal Järva maakonnas registreeritud kaheksa narkokuritegu.

Narkootikumidega seotud surmade arv on suurenemas. Politsei eesmärk on, et ohtlikud ja surmavad ained ei jõuaks tänavale ega oleks kergesti kättesaadavad. Selle nimel teeme tööd iga päev.

Merike Lugna

Lääne ringkonnaprokurör

Senises praktikas on paljudes menetlustes narkootiliste ainete tõttu kuritegelikule teele või sotsiaalselt väljapääsmatusse olukorda sattunud inimesed rääkinud, et nende teekond ei alanud kohe ohtlike ainete tarvitamisest ja kuritegude toimepanekust, vaid ikkagi nii-öelda lahjadest narkootikumidest – näiteks kanepist.

Seetõttu on sellise koguse kanepi kättesaamine mõjus. See hoiab ära nii edasiste võimalike kuritegude toimepaneku ja kriminaaltulu teenimise aine edasimüügiga kui ka loodetavasti hoiab mõne heauskse tarvitaja eemal nii sotsiaalsest kui ka kuritegelikust allakäigutrepist.

Prokuratuuri hinnangul andis kohtuotsus selge sõnumi, et kui süüdimõistetu järgmise kolme aasta jooksul taas mõne kuriteo toime paneb, siis võib kohus mõista talle uue karistuse ja liita sellele ka selle kohtuotsusega mõistetud kahe ja poole aasta pikkuse vangistuse.