Oluline meeldetuletus – ka pelletikatlad vajavad korstnapühkija akti

Korstnapühkija. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui esimene lumi on alati ootamatu, siis küttehooaeg ei tohiks ühelegi koduomanikule tulla vastu nii, et selleks pole ette valmistatud. Eriti, kui majapidamises on enda küttekolle. Balcia kindlustuse esindaja toob välja olulised punktid, mida iga koduomanik peaks teadma, kuid mida ikkagi vahel kiputakse unustama.

„Esimene ja kõige olulisem punkt on loomulikult see, et oma küttekollete, ahjude ja korstnate eest tuleb hoolt kanda ja neid puhastada. Seda kipuvad unustama nii kogenud majaomanikud ning nii mõnedki uued koduomanikud pole sellest siiski piisavalt teadlikud,“ selgitas kindlustusfirma Balcia Eesti tegevjuht Denis Nikolajev. „Eelkõige unustatakse seda, et eramajas võib küll korstnat ka ise pühkida, kuid iga viie aasta jooksul peab süsteemid vähemalt korra üle vaatama kutseline korstnapühkija. Ainult tema saab väljastada korstnapühkija akti.“

See akt on oluline dokument, mis on vajalik selleks, et õnnetuse korral saaks kindlustusfirma kahjud katta. „Üks oluline punkt, mida aga eriti tihti ei teata, on see, et kortermajade ja ridaelamute puhul peab akt olema väljastatud lausa igal aastal,“ lisas Nikolajev.

Nikolajevi sõnul on viimastel aastatel ilmnenud ka väike segadus pelletitega kütjate seas. „Pelletikatlad on väga mugavad ja nõuavad vähe tähelepanu, aga ka need on ikkagi küttekolded ja vajavad samasugust hooldust ja korstnapühkija akti. See kipub vahel inimestel meelest minema,“ nentis Balcia kindlustuse esindaja.

Päästeamet omakorda paneb südamele, et igas kodus peab olema vähemal üks töökorras suitsuandur. Soovituslik on paigaldada suitsuandur igale korrusele, või isegi igasse tuppa, sest tulekahju areneb eluohtlikuks väga kiiresti. Suitsuandurite eluiga on olenevalt tootjast ja hinnast 3-10 aastat ning seejärel tema töövõime väheneb või kaob.

Ahjuga kütmise puhul on oluline avada siiber ja hoida seda kogu kütmise ajal täielikult avatud asendis. Kütmiseks sobivad kuivad halupuud, mis on eelmisel päeval tuppa toodud. Õuest toodud puit võib olla liigselt niiske ja langetada märkimisväärselt ahju kasutegurit. Ära paiguta puid kuivatamiseks ahju või pliidi peale ega ette.

Samuti on oluline silmas pidada, et koldest eemaldatud vana tuhk tuleb panna mittepõlevast materjalist anumasse. Viia see kohe õue ja ladusta ohutus kohas, põlevatest materjalidest vähemalt ühe meetri kaugusele. Enne ladustamist tuleb veenduda, et tuhk on täielikult maha jahtunud ja ei sisalda hõõguvaid osakesi.

Kõikidele koduomanikele on kindlasti oluline meeldetuletus ka see, et esimeste külmade puhul tuleks hoiduda ülekütmisest. „Ei maksa kütteseadet kohe täisvõimsusel huugama panna, ka need vajavad natuke sisse töötamist. Alustage väikese soojusega. See kehtib nii elektrikütte, kui ükskõik millise muu kütteseadme puhul. Kui kasutate ahju, siis sügise esimene kütmine peaks olema lihtsalt väike tulekene mõne haluga.“

Hooldust vajavad ka soojuspumbad ja täna on viimane aeg selle töö tellimiseks. Õhk-õhk pumpade puhul tuleks eelkõige võtta ette siseruumides olevate seadmete filtrite puhastamine. „Filtrid koguvad tolmu eriti kiirelt siis, kui need asuvad näiteks esikus, kus hoitakse ka üleriideid. Täis filtritega seade teeb rohkem häält ning kulutab rohkem energiat,“ selgitas Nikolajev.

Kogu vajalik info küttesüsteemide kohta, seadusandlus, kontaktid ja palju muud on Päästemati poolt väga kenasti koondatud nende ohutusportaali.