105 aastat Eesti Vabadussõja algusest

Vabadussõda. Soomusrongi nr 3 suurtükiplatvorm Onu Tom koos meeskonnaga Lätis. Foto: Eesti Rahva Muuseum/muis.ee

28. novembril möödub 105 aastat Eesti Vabadussõja algusest. 1918. aasta oli väga heitlik. Saksamaa oli Euroopa suursõjas alistatud ja siinne Saksa okupatsioon varises kokku. Kokku oli varisenud ka Vene ilmariik, mille asemele tekkis imperialistlik Puna-Venemaa, kes ei saanud leppida „ajalooliste Vene alade“ kaotamisega

Vastselt välja kuulutatud Eesti riigi juhid suutsid tajuda ajaloo võimaluste akent ega jätnud midagi juhuse hooleks. Alguses kuulutati välja vabatahtlik mobilisatsioon. Kui see tõi aga kokku liiga vähe eesti sõjamehi, tehti mobilisatsioon sunduslikuks. Riik kehtestas ennast. Viimaks oli sinimustvalge lipu all sada tuhat meest – ennenägematu arv.

Elutargad taadid ütlesid: “On poisikeste värk minna sõtta suure Venemaa vastu! See ei saa hästi lõppeda!“ Aga just need „poisikesed“ – gümnaasiumiõpilased ja tudengid – otsustasid eesti rahva saatuse sajanditeks. Tekkis võitlusvõimeline Eesti kaitsevägi, kes võitis Vabadussõja ja pani tegeliku aluse Eesti Vabariigile. Juba sõja ajal astus kokku Eesti Asutav Kogu, kes jagas mõisamaad eesti rahvale.

Eesti rahvas muutus riigirahvaks – peremeesrahvaks omal maal. See oli nii väikese rahva jaoks haruldane privileeg, mida naudime tänaseni. Hoolimata kõigist vahepealsetest katsumustest! Meie riik ja meie riigiteadvus on kosunud. Oleme jätkuvalt peremehed ja vaatame tähelepanelikult tulevikku.

Tänane Eesti ei unusta oma tänuvõlga esiisadele. Vabadussõja alguse 105. aastapäeval koguneme Tallinna Kaitseväe kalmistul Vabadussõja Mälestusehise juurde ning süütame langenute mälestuseks küünlad, asetame lilli. Kindral Johan Laidoneri Seltsi noored läidavad küünlad ka Vabadussõja aegse esimese valitsusjuhi Konstantin Pätsi, ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri, valitsusjuhi Jaan Tõnissoni ning esidiplomaadi Jaan Poska mälestuseks.

Kõik on oodatud 28. novembril kell 15 Kaitseväe kalmistule!