Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

*Kuuest Tartusse jõudnud ja kirikuõpetajalt õnnistuse saanud kiirabiautost viis asuvad teenistusse maakonnabrigaadidesse. Türile saabus kauaoodatud uus auto teisipäeval.

Tartu kiirabi välijuht, detsembrist Türi baasi vanemana tööd alustav Deivi Abel selgitas, et kevadpealinnas on nad uut kiirabiautot oodanud tegutsemise algusest alates, seega kümme aastat. «Et Paides on kiirabiautode läbisõit suurem, siis siiani on nemad saanud uue auto ja meie omakorda Paide vana auto. Nüüd siis läks nii, et Türile jõudis samuti uus auto,» lausus ta.

Abel sõnas, et uus auto on ikka uus auto, tähendab nii tänapäevasemat tehnikat automaatkäigukastist võimsama mootorini kui ka mugavusi. «Näiteks autojuhi töökoht on digitaliseeritum. Ekraanilt saab tööle panna nii vilkureid kui ka sireene. Samuti on automatiseeritud täistulede vilgutus,» selgitas ta. «On võimalus kiirabiauto tagaosa sõiduruumist vaheseinaga eraldada. See on oluline siis, kui on tegemist õhu teel levivate haigustega.»

*Kui tehisaju suudab praegu luua foto, mis petab ära tõsisemagi eksperdi, siis faktiteadmistega AI veel ei hiilga, selgub vastustest, mille andis veebis vabavarana saada olev tehisintellekt ChatGPT Järvamaad puudutavatele küsimustele.

Näiteks küsimusele, millised on Järvamaa tuntuimad turismiatraktsioonid, vastab ta nii: Järvamaa pakub mitmeid huvitavaid turismiatraktsioone ja looduskauneid paiku, mis võivad külastajatele huvi pakkuda. Mõned Järvamaa tuntuimad turismiatraktsioonid hõlmavad järgmist: Paide ordulinnus, Eesti raudteemuuseum: Elva lähedal asuv muuseum pakub ülevaadet Eesti raudteeajaloost ja rongide arengust. Türi roosiaed: Türi aias on üle 12 000 roosisordi, mis muudab selle üheks Eesti suurimaks roosiaiaks.

Endla looduskaitseala: See on Järvamaa looduskaunis ala, kus saab matkata ja nautida looduse ilu. Kärde tuletorn: Järvamaal asuv tuletorn.

*Türil hakati tänavaid ja parke saabuvaks advendiajaks ette valmistama juba nädala eest. Peatänavate ääres asuvate alleepuude juures käis kõige tihedam töö. Kui ühed töömehed nägid vaeva sellega, et puudelt suve jooksul kasvanud vesivõsud maha lõigata, siis teine tööbrigaad asus nuditud puudele valguskettide paigaldama. Ja nüüd, kui käes on aasta pimedaimad õhtud, pakuvad türilastele silmailu valguskettidega ehitud puud tänavate ääres.

Esialgse plaani järgi särab vähemalt Türi linn ja valla asulakeskused jõulutuledes nii, nagu on see olnud eelmistel aastatel. «Midagi uut tänavu plaanis pole, sest valla rahakott paraku ei kannata,» ütles Türi Halduse energeetik Urve Meerits.

Kui Türil on linnapilt juba väga jõulune, siis Urve Meeritsa ütlust mööda pole kõik ettevalmistused veel lõppenud ja valla väiksemates keskustes ootavad puud veel ehtimist. «Käru, Oisu, Kabala, Reopalu, Türi-Alliku, Särevere,» nimetas ta kohti veel tegemata tööde nimekirjast.

*Mõte talvistel kaunitel lapsepõlvemälestustel põhinevast koguperelavastusest on Paide teatri kunstilisel juhil Mariliis Petersonil meeles mõlkunud juba pikka aega. Et Väätsast on saanud Järvamaa üks talve- ja jõulumeeleolu loomise sihtkohti, pole juhus, et just seal uus teatritükk «Ilus ilm» teisipäeval ka esietendub.

«Mul on kummaline mälestus Paide muusika- ja teatrimaja väikese saali kunagisest lasteetendusest, kus sai kõike katsuda. See võis olla siiski ainult minu kujutlusvõime vili, aga siiani on see mälestus mind saatnud ning nüüd tahaksin seda imelist teatrimaagiat praeguste lastega jagada,» tutvustas Peterson oma lavastuse lähtepunkti.

Ta võttis suvel ühendust dramaturgi Siret Campbelliga, kel nüüd sügisel valmiski uhiuus koguperenäidend. Loo keskmes on lapsed Romi, Kris ja Bret, kes viivad pealtvaatajad seiklema metsa ja merele. Lõbusa mängu ja lustimise kaudu räägitakse aga suurest maailmamurest – kliimasoojenemisest, mis viiks kõige halvema stsenaariumi järgi Eesti lastelt tulevikus lume ja talve.

Loomulikult käis nii Petersoni kui ka Campbelli peast läbi küsimus, kas keskkonnaprobleemid pole ehk liiga tõsine teema koguperelavastuseks, ent mõlemad on siiski seda meelt, et muredest saab rääkida ka lastepäraselt, sõbralikult ja tasakaalukalt ning lavastuses ei loeta moraali ega kuulutata suurt hukatust.

*Homme jõuab Paide keskväljakule linna tänavune jõulupuu. Ligi 14meetrine hõbekuusk tuuakse sedapuhku Kirna külast.

Selle omanik Tarmo Väisinen ütles, et pakkus puud linnavalitsusele juba neli-viis aastat tagasi, ent siis oli see veel liiga väike. Kuigi sel aastal ta oma puud üles ei andnud, sai ta ootamatult linnavalitsusest kõne. «Täna käidi kuuske vaatamas ja välja selgitamas, kas selle saab masinatega kätte,» lausus ta.

Selgus, et saab küll ja peagi ehibki see ligi poole sajandi vanune iludus Paide keskväljakut.

Kuusk meeldib Tarmo Väisinenile väga ja ta ei võtakski seda maha, kui see ei varjaks hommikust päikesevalgust. «Lisaks, kui juhtuvad puhuma tugevad idatuuled, võib see otse maja peale langeda,» märkis ta.

Hõbekuuse istutas Väisinen oma ema-isaga umbes 40 aastat tagasi. «Olin siis 15aastane ja tollal polnudki suurt valikut, mida istutada. Et oleks natuke teistsugusem, valisimegi hõbekuuse,» meenutas ta.