III pensionisambasse investeerijatel soovitatakse võimalusel enne aasta lõppu see „maksimaalselt täis laduda“ või „sammas täis panna“. Miks see kasulik on? Miks räägitakse selles kontekstis 15% tulust või 6000 eurost? Mis juhtub, kui investeerida rohkem? SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev aitab teemasse selgust tuua.
Ekspert annab nõu: mida tuleks enne aasta lõppu teha, et III pensionisamba sissemaksetelt 20% raha tagasi saada?
Kas III sambasse saab tulumaksusoodustuse saamiseks investeerida kuni 15% bruto- või netopalgast? Või saab sinna panna maksimaalselt 6000 eurot? Millist numbrit peab jälgima?
III samba puhul on oluline brutopalk. Lisaks regulaarsele palgale tuleks arvesse võtta ka aasta jooksul makstud boonused ja preemiad. Samuti tuleks palgale ja preemiatele liita ka muud saadud ja maksustatud tulud, näiteks renditulu ning osaliselt ka dividendid, kui nende pealt on makse tasunud eraisik, mitte ettevõte.
Aastane maksimumpiir 6000 eurot on oluline nende jaoks, kes teenivad kuus keskmiselt üle 3300 euro. Kui inimene teenib alla nimetatud summa, tuleks jälgida 15% piirmäära.
Kui aga brutosissetulek jääb näiteks alla 800 euro kuus, tuleks III sambasse investeerides olla tähelepanelik. Sellisel juhul on makstud tulumaksu summa väike ja see ei pruugi katta 20% III samba sissemaksete pealt ning maksutagastust täies ulatuses kasutada ei saa.
Isikliku maksimaalse summa leidmiseks on mõistlik kasutada kalkulaatorit või võtta ühendust pensioninõustajaga. Jooksva aasta sissetulekutest annab ülevaate Maksu- ja Tolliameti e-teenindus.
III samba täitmist ei tasu jätta uusaastapeoks – soovitame makse teha aegsasti enne 27. detsembrit, et raha pensionikeskusesse jõuaks ja järgmisel aastal tulu deklareerides rohkem raha tagasi saaksite. Kuna aasta lõpp on alati kiire ja mõnikord võib vaba raha kuluda emotsiooniostudeks, tasub juba varakult teha endale säästmisplaan, et maksta kõigepealt iseendale III sambasse.
Millist summat peaks vaatama, kui sissemakseid teeb ka tööandja?
15% piirmäär kehtib maksete peale kokku. Ehk kui tööandja maksab teie eest 2%, saate ise lisada 13%.
Miks soovitatakse just aasta lõpus III sambasse maksimaalselt investeerida?
Aasta lõpus on inimesel laekunud tuludest parem pilt ja vajadusel saab teha III sambasse lisasissemakse, et oma kogu tulumaksulimiit ehk 15% brutosissetulekutest ära kasutada – pidades samal ajal silmas piirmäära 6000 eurot aastas.
Paljud pensionikogujad investeerivad III sambasse regulaarselt iga kuu 15% brutopalgast, kuid sinna saab alati teha ühekordseid, vabalt valitud suuruses lisasissemakseid. Igal kalendriaastal on ühesugune 20% soodustus, kuid käesoleval aastal kasutamata jäänud limiit järgmisse aastasse üle ei kandu.
Mis siis saab kui kanda III sambasse lubatust rohkem?
III sambasse ei ole keelatud investeerida ka rohkem kui 15% brutotulust või üle 6000 euro aastas, kuid piirmäära ületavalt osalt tulumaksutagastust ei saa. Üle piirmäära ei ole mõistlik investeerida juhul, kui on plaanis kogutud vara enne pensioniiga või pensionieas korraga välja võtta. Raha ennetähtaegsel väljavõtmisel tuleb maksta tulumaksu ning seda siis mitte ainult teenitud kasumilt, vaid kogu väljavõetavalt summalt.
Kui on siiski juhtunud, et on tehtud piirmäärast suurem sissemakse, ei ole selles ka otseselt midagi halba – raha jääb fondi kasvama.
Investeerin juba tavalistesse fondidesse. Miks peaksin lisaks kaaluma III sammast?
Nii-öelda tavalised fondid ehk investeerimisfondid ja ka pensionifondid investeerivad maailma finantsturgudel ning erinevatesse väärtpaberitesse. Sarnase portfelliga tavalise fondi ja pensionifondi oodatav tootlus võib olla üsna sarnane, kuid pensionifondi eeliseks on tagastatav tulumaks, mis annab pensionifondi investeeringule parema „algkiirenduse“. Samuti võib investeeringu realiseerimine läbi pensionifondi olla tulevikus soodsam, sest näiteks pensionieas fondipensionina raha välja võttes saab seda teha tulumaksuvabalt. Tavalise investeerimisfondi kasumlikul realiseerimisel aga tuleb lõpuks ikkagi tasuda tulumaks.
Milline on mulle sobiv III pensionisamba fond?
III sammas annab laia valiku investeerimisvõimalusi vastavalt vanusele ja riskitaluvusele. Rohkem infot leiab III pensionisamba fondide lehelt.
Kui mul ei ole veel III pensionisamba fondi, kas saan veel enne aasta lõppu liituda?
III pensionisambaga liitumine on rahatark otsus ning selleks pole kunagi liiga hilja. Kõige lihtsam on liituda internetipangas. Selleks on vaja esitada III samba valikuavaldus ning teha igakuiseks sissemakseks soovitavalt püsikorraldus või siis vabalt valitud suurusega sissemakse endale sobival ajal.
Kiire inflatsioon sööb raha ostujõudu. Kas pensionifondidesse raha paigutamine on sellises olukorras mõttekas?
Pensionifondides ei ole seisev raha, mis tõepoolest aja jooksul ostujõudu kaotab. Pensionifondides on osalused ettevõtetes (ehk aktsiad), kinnisvara, intressi teenivad võlakirjad ja lisaks veel erinevaid teisi investeeringuid. Ajalugu on näidanud, et aktsiad ja kinnisvara on pikaajaliselt oma tootlusega inflatsiooni ületanud ehk investori vara reaalväärtuses kasvatanud. Ka Eesti aktsiatesse investeerivad pensionifondid on inflatsiooni edestanud. Näiteks 2004. aastal tegevust alustanud SEB Aktiivne Pensionifond on oma 19-aastase tegevusajaloo jooksul osaku hinda kasvatanud 2,65 korda ehk keskeltläbi 5,26% aastas*. Eesti hinnad on samal ajavahemikul kasvanud 2,17 korda ehk keskeltläbi 4,16% aastas**.