Justiitsminister andis hinnangu 2022. aasta õigusloomele

Kalle Laanet Foto: Madis Veltman

Justiitsminister Kalle Laanet esitas valitsusele ülevaate eelmise aasta õigusloome olukorrast ning märkis seejuures, et Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse ja muutunud julgeolekuolukord kajastusid ka valitsuse läinud aasta õigusloomes. Valitsus esitab ülevaate Riigikogule.

Laaneti sõnul jääb 2022. aastat õigusloomes iseloomustama Ukrainas alanud sõda, mis andis otseselt või kaudselt tõuke mitmeteks seadusemuudatusteks. „See näitas meile taas, et pikaajaliste strateegiate ja põhjalikult analüüsitud muudatuste kõrval peab valitsus olema valmis lahendama ka ootamatuid õiguslikku reguleerimist vajavaid probleeme. Mitmed Ukraina sõjaga seotud eelnõud valmistati ette kiireloomulisena, mis oli justiitsministeeriumi hinnangul ka põhjendatud,“ selgitas ta.

Lisaks kiiret reageerimist vajavatele probleemidele, näiteks lisaõppeaasta võimaldamine Ukraina lastele, andis sõda tõuke mitmeteks muutunud julgeolekuolukorrast lähtuvateks seadusemuudatusteks. Näiteks tõhustati välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamist ning kehtestati kohtupidamise erisused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra puhuks.

„Endise siseministrina ei väsi ma kordamast, et sisemine julgeolek on kogu riikliku julgeoleku alustala. Siseriiklik julgeolek on aga tugevalt seotud meie õigusloome ja õigusriigiga. Justiitsministrina saan nüüd seista selle eest, et meie õigusloome oleks inimestele läbipaistev ja seadusetekstid selged ja arusaadavad,“ rääkis Laanet, kelle sõnul ei tohiks teha siin mingeid järeleandmisi.

Eelmisel aastal koostasid ministeeriumid ja esitasid kooskõlastamiseks 111 seaduseelnõu. Umbes kolmandikule eelnõudest oli koostatud ka väljatöötamiskavatsus (VTK) ja umbes poolte puhul oli mittekoostamine põhjendatud eranditega. Ülejäänud 25 eelnõu puhul puudus justiitsministeeriumi hinnangul väljatöötamiskavatsus põhjendamatult ning kalduti kõrvale hea õigusloome tavast.

„Nii eelmisel kui ka sellel aastal on kiirkorras ettevalmistatud seaduseelnõusid olnud tavapärasest rohkem. Oluline on aga jälgida, et liiga kergekäeliselt ei tuginetaks seaduseelnõusid koostades kiireloomulisuse argumendile. Kiireloomulisus ei ole pelgalt see, et eelnõu koostajad soovivad eelnõuga kavandatava eesmärgi saavutada kiiremini, vaid probleem ise peab olemuslikult olema akuutne – olgu selleks julgeolekuolukord või riigi rahanduse olukord,“ selgitas justiitsminister.

„Võrreldes eelmise aasta õigusloomet selle aastaga, siis on selle aasta õigusloomele vaieldamatult oma jälje jätnud Riigikogus toimuv obstruktsioon, mis takistab nii valitsusel oma poliitikat ellu viia kui ka Riigikogul täita seadusandja ülesannet. Obstruktsiooni ülemäärane kasutamine on kaasa toonud selle, et valitsus on pidanud mitmete seaduseelnõude vastuvõtmise siduma usaldusküsimusega. Samas on seda võimalust kasutanud ka varasemad valitsused – eelmisest aastast kuni praeguse valitsuse ametisse astumiseni kasutati usaldushääletusega sidumise võimalust kaheksal korral,“ märkis Laanet.

Ülevaates tuuakse veel välja, et kolmandik (31%) valitsuses ettevalmistatud seaduseelnõudest tulenes Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisest või rakendamisest. Justiitsminister möönas, et huvirühmadele ja avalikkusele peab olema läbipaistev ja jälgitav, kuidas on sellised seadusemuudatused kujunenud ja millised olid Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel. „Reeglina Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega seotud eelnõude seletuskirjad sellist ülevaadet ei sisaldanud ning sellele tuleb tulevikus rohkem tähelepanu pöörata,“ märkis ta.

Ülevaates on rõhutatud ka seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsi olulisust, vajadust hoida ja arendada õigusloomejuristide kompetentse ning arendada riigi koosloome keskkonda.

„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ on hea õigusloome lähtealuseks ning panustab strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamisesse, mille järgi riigivalitsemine on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne.