Intresside langetamine: liigne entusiasm või hea ostukoht?

Intresside tõus viib laenumaksete kallinemisega rahakotist suurema summa. Foto: Ibrahim Boran/ Unsplash

Turud on rõõmsad. Inflatsioon on alla tulemas, majandus on veidikene jahenemas, kuid mitte liiga palju, et tekiks majanduslangus.

SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur kirjutab, et pehme maandumise stsenaariumisse on investoritel suur usk, eriti peale seda, kui ka euroalas langes inflatsioon oodatust kiiremini. Mida saaks aga veel tahta?

Roosade prillide tumedad raamid

Kui nüüd aga roosad prillid eest ära võtta, siis võib peagi jõuda arusaamani, et majanduse pehme maandumine on tõepoolest üks võimalikest stsenaariumitest, kuid selleni pole me veel jõudnud. USAs on majanduskasv endiselt tugev, kuid inflatsioon on sealrohkem ebameeldivalt kõrgel tasemel võrreldes euroalaga, kus rahaväärtuse langus on madalam nagu ka majanduskasv. Kuna tööturg on endiselt mõlemal pool ookeani liiga sitke, et baasinflatsiooni lugeda kontrolli alla saanuks, peab majanduse jahutamine veel jätkuma. Optimismi ralli najal on langenud ka riigivõlakirjade tootlused, nende seas ka Saksamaa 10 aastasel, mille tootlus on oktoobri alguse 3 protsendi tasemelt kukkunud 2.4 protsendini. Kui säärane ralli peaks jätkuma, võime jõuda olukorda, kus intressimäärade langetamise jutt võib pöörduda hoopis vastupidiseks. Kõrged riigivõlakirjade tootlused on olnud suureks abiks majanduse jahutamisel ning võitlusel inflatsiooni vastu. Olukorras, kus need aga langevad, on majandusse raha paiskamise loobumiskulu väiksem ning see pikendaks omakorda keskpankurite võitlust rahaväärtuse languse vastu. Seetõttu võib olla sarnase stsenaariumi jätkumisel vaja hoopis intresse tõsta, et võlakirjade tootlused liiga madalale ei langeks ja majanduse jahutamine saaks jätkuda.

Hea ostukoht

Ajalooliselt on olnud kuus kuud enne esimese intressimäärade langetamist turgudel hea ostukoht. Kui vaadata poole aastast perioodi, mis eelnes USA Föderaalreservi 2007. aasta septembri intressimäärade langetusele, siis selle aja jooksul tõusis S&P 500 üle 7.4 ja MSCI World 8.2 protsenti. Vastavad aktsiaindeksid kogesid märkimisväärset kasvu ka Fedi 2019. aasta juuli langetusele eelneval kuuel kuul tõustes 13.53 ja 11.2 protsenti. Kehvasti ei läinud ka võlakirjadel, kui Bloomberg US Treasury indeksi näitel kergitasid USA riigivõlakirjad investorite kukruid vastavalt 3.1 ja 4.8 protsenti. Küll aga tuleb meeles pidada, et tegu pole kivisse raiutud reegliga. 2001 aasta alguses aset leidnud USA keskpanga intressiotsuse eel langesid nii S&P 500 kui ka MSCI World vastavalt 11.3 ja 12.3 protsenti. Sama stsenaarium kordus uuesti 1998. aastale langetusele eelnenud poole aasta jooksul. Siis langesid indeksid vastavalt 4.1 ja 7.8 protsenti.

Peo pikkus sõltub maandumise pehmusest

Kui nüüd vaadata aga intressimäärade langetamise perioodi, siis pole aktsiaindeksid viimase kolme tsükli jooksul suutnud positiivset tootlust pakkuda. See tuleneb tõsiasjast, et USA keskpank ei langeta intresse selleks, et investoreid rõõmustada, vaid enamasti ikka seetõttu, et majanduses on seis hapu. Seda nägime me 2019 – 2020 aasta vahemikus, kus kogu maailm võitles koroona pandeemiaga ning turud kukkusid 20 protsenti. Sellele eelnenud tsüklil seisime silmitsi globaalse finantskriisiga, mil aktsiaturgudel sai näha lausa 40 protsendi suurust kukkumist. 21. sajandi esimene intressimäärade langetamise periood sai alguse 2001 aasta jaanuaris ja lõppes 2003 aasta juunis. Siis langesid aktsiaturud taaskord üle 20 protsendi dot[1]com mulli lõhkemise tõttu. Möödunud sajandi lõpupoole aset leidnud intresside langetamise tükkel on seevastu olnud aga akstiainvestoritele meeltmööda. Näiteks 1995. aasta juuni ja 1996. aasta jaanuari vahemikus kogesid turud USAs 20 ja maailmas tervikuna 13.5 protsendi suurust kasvu. 1989. aastal alguse saanud intresside langetamise perioodil sai S&P 500 abil oma varasid kasvatada 46 protsendi võrra. Seetõttu ei saa intressimäärade langetamise puhul välja tuua kindlaid rusikareegleid, sest olukord turgudel sõltub lõppude lõpuks rohkem sellest, mis olukord valitseb majanduses, mitte keskpankurite tegudest.