Esmalt on oluline, et iga pereliige panustaks võrdselt pereellu. „Lastel on väiksena suur soov kõiges kaasa lüüa, kuid see on ühtlasi ka aeg kui oleks lihtsam asju nende eest ära teha. Lasterikkad pered kaasavad võimalikult varakult pisikesed kodutöödesse, et hiljem kergem oleks. Kui laps harjub ära, et vanem teda teenindab, siis on tal raske hiljem ümber kohaneda,“ rääkis Õunap. Peamised kohustused millega lapsed maast madalast kaasa hakkavad lööma on kodu korrastamine, nädala menüü koostamisel kaasa rääkimine ning poes nädala toidu soetamine, millele hiljem lisandub jõukohane söögi valmistamine.
Teiseks harjumuseks on jagamine. Lasterikastes peredes arutatakse reeglina suured otsused perega läbi. Kui mõni pereliige soovib näiteks alustada mõne uue hobiga või soovib mõne kalli seadme soetada, siis arutatakse need otsused ühiselt läbi. „Näiteks mõjutavad hobid tihti tervet peret ja oluline on leida võimalused kõikide pereliikmete potentsiaali maksimaalseks realiseerimiseks. Ühiselt läbi arutatud otsused õpetavad juba maast madalast teistega arvestama ja jagama,“ kommenteeris Õunap.
Kolmandaks kasulikuks nipiks on ühtse suhtluskanali loomine. Kuna lasterikastes peredes on palju liikmeid, siis on efektiivne infovahetus väga oluline. „Tänapäeval on suurte perede elu raske ette kujutada ilma peresisese grupita mõnes sotsiaalvõrgustiku keskkonnas. Grupp on nagu tugivõrgustik, mis on alati kaasas. Grupis on võimalik jagada nii tuge, julgustust kui ka meeleolukaid hetki ja jooksvat vajalikku infot,“ rääkis Õunap.