EL leppis kokku vähendada ELi gaasiturgude CO2-heidet ja luua vesinikuturg

Üks suur probleem vesinikuga on selle säilitamine suuremas koguses. Vesinik on väga kerge ja pisikese molekuliga gaas, mis kipub igalt poolt lekkima ja materjalidega reageerima. Selle hoidmine vedelas olekus eeldab aga kalleid ja ressursikulukaid jahutussüsteeme. Vedela vesiniku hoidla NASA Kennedy kosmosekeskuses. Foto: Doe/Wikimedia Commons

Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid reedel esialgse kokkuleppe ajakohastada ELi eeskirju, et vähendada gaasituru CO2-heidet ja luua vesinikuturg.

Uued normid hõlbustavad taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside (sh vesiniku) kasutuselevõttu ning tagavad samal ajal varustuskindluse ja taskukohase energia. Taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaasid aitavad vähendada heitemahukate sektorite heitkoguseid ja toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Kokkulepe aitab ELil tugevdada oma energiasõltumatust ja vähendada veelgi fossiilkütuste importi Venemaalt.

Energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul aitab kokkulepe Euroopal loobuda fossiilkütustest ja võtta kasutusele puhtamad lahendused. „Uued eeskirjad on üliolulised mitte ainult taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega vesiniku siseturu arendamiseks, vaid ka selleks, et tagada, et need puhtamad gaasid aitaksid vähendada ELi majanduse heidet,“ ütles volinik.

Puhtam gaasiturg

Kokkulepitud õigusnormid toetavad Euroopa vähese CO2-heitega gaasitaristu pikaajalist planeerimist ja nendega nähakse ette, et riiklikud võrguarengukavad peavad arvesse võtma nii elektrit, gaasi kui ka vesinikku. Kavad tuleks viia kooskõlla riiklike energia- ja kliimakavadega ning ELi kümneaastase võrguarengukavaga.

Luuakse vähese CO2-heitega gaaside, sealhulgas vesiniku sertifitseerimise süsteem. See tagab võrdsed tingimused ja järjepidevuse erinevate gaaside heite jalajälje hindamiseks ning võimaldab liikmesriikidel neid gaase oma energiaallikate jaotuses paremini võrrelda ja arvesse võtta. Täpsemad eeskirjad kasvuhoonegaaside vähendamise metoodika ja hindamise kohta määratakse kindlaks delegeeritud õigusaktiga.

Uute normidega nähakse ette vesinikuturu korraldus Euroopas. Reegleid hakatakse kohaldama kahes etapis, enne ja pärast 2033. aastat. Sätted puudutavad juurdepääsu vesinikutaristule, vesiniku tootmise ja transpordi eraldamist ning tariifide kehtestamist. Luuakse Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik, mis hakkab edendama vesinikutaristut, piiriülest koordineerimist ja võrkudevaheliste ühenduste rajamist. Võrgustik vastutab ta konkreetsete tehniliste eeskirjade väljatöötamise eest.

Tarbijatel lihtsam valikuid teha

Tarbijatel on tulevikus lihtsam tarnijat vahetada, kasutada tõhusaid hinnavõrdlusvahendeid, saada täpset, õiglast ja läbipaistvat teavet arvete kohta ning pääseda paremini juurde andmetele ja uutele nutitehnoloogiatele. Lühidalt öeldes peaks tarbijatel olema lihtne teha valik fossiilkütuste asemel taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside kasuks.

Kaasseadusandjad toetavad ka komisjoni ettepanekut, mille kohaselt ei tohiks pikaajalised lepingud selliste fossiilsete gaaside tarbimiseks, mille kasvuhoonegaase ei ole võimalik vähendada, kesta kauem kui 2049. aastani. See aitab vältida Euroopa seotust fossiilgaasi impordiga ning soodustab samal ajal taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside kasutamist, mida toodetakse suures osas koha peal ja mis seega tugevdab ka meie energiajulgeolekut. Lepiti kokku ka süsteemis, mis võimaldab liikmesriikidel piirata Venemaalt ja Valgevenest pärit maagaasi ja LNG juurdepääsu võrgule ja LNG- terminalidele. Samuti kehtestatakse sätted küberturvalisuse riskide maandamiseks ja luuakse vabatahtlik maagaasi nõudluse koondamise ja ühisostude süsteem.

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kokkulepe nüüd ametlikult heaks kiitma. Seejärel avaldatakse uus õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub 20 päeva hiljem.