/nginx/o/2023/10/28/15684894t1hc9f9.jpg)
Keskkonnaagentuur väljastas 2023/24 talvehooaja esimese jääkaardi 29. novembril. Aastate lõikes on talve saabumine ja jää tekke algus meie rannikuvetes väga suurtes piirides varieerunud. Sellele aastale sarnaselt algas jääkatte kujunemine ja jääkaardi koostamine viimati 2010. aasta 30. novembril. Aasta tagasi tekkisid esimesed jäänähted 2. detsembril.
Sel aastal jõudis külm meile novembri keskel ja kuu viimased kaks kolmandikku olid paljuaastasest keskmisest kolm-neli kraadi külmemad. Detsembri esimene kolmandik lisas krõbedust ja kujunes enam kui seitse pügalat tavapärasest külmemaks. Külma talve algust kinnitavad ka Soome Meteoroloogiainstituudi (FMI) statistilised andmed. Kui aasta tagasi hinnati Läänemerel 10. detsembril jääga kaetuks 10 000 km2, siis eilse seisuga hinnati ulatuseks 36 000 km2. Jää tekkimiseks ja püsimiseks on vaja rahulikku külma ilma. Esmalt on vaja aega, et vesi jahtuks 0 kraadi lähedale, seejärel tekivad jää algliigid, millest moodustub tihedam ja ühtlasem jääkate.
Eesti vetes tekib jää alati esmalt Väinamerel madalates lahesoppides ja samuti Pärnu lahel ranniku lähedal. Need madalaveelised piirkonnad on tuulte eest kaitstud ja veel on külma saabudes soodsad tingimused jahtumiseks.
Praeguseks on ranniku lähedale kujunenud kinnisjää vööndeid ja avaosa on ka tiheda jääkoorikuga kaetud. Paraku on väga tõenäoline, et järjest pehmemaks muutuv ilm päädib nädala lõpul sula ja tugeva tuulega, mis ühtlase jäävälja purustab ning liikvele paneb.
Jää edasine areng ja levik võib uuesti jätkuda detsembri lõpus ja jaanuaris. Esialgu aga pole alust väita, et see toimub nii hoogsalt ja laialdaselt nagu 2010. aasta lõpul ning 2011. aasta algul. Sel hooajal olid jaanuari lõpuks Väinameri ja Pärnu laht kinni külmunud ning Soome lahel oli väga tiheda jää piir laienenud Tallinna lähistele.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)