Tööinspektsioon: Kõige enam tööõnnetusi juhtub Eestis kukkumise, libisemise ja komistamise tõttu

Kukkumine jääl. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Peamised tööõnnetuste põhjustajad olid Tööinspektsiooni eelmise aasta andmetel kukkumised, libisemised ning komistamised. Võrreldes varasema kahe aastaga on selliste õnnetuste arv kasvanud 10 protsenti. Iga kolmas kukkumine, libastumine või komistamine tõi töötajale kaasa raske tervisekahjustuse ja pikemaks ajaks töölt eemal viibimise.

Tööinspektsiooni peadirektori Kaire Saarepi sõnul sai möödunud aastal tööl viga 3685 töötajat ehk pea Põltsamaa linna jagu inimesi. Peamisteks põhjusteks olid kukkumised, libisemised ning komistamised. Saarep selgitas, et peamine põhjus, miks inimesed tööl kukuvad ei ole talvine libedus, vaid inimeste tähelepanematus ja teadmatus, kuidas õnnetusi vältida. „Kui varasemalt on olukord ettevõtetes olnud parem, siis eelmisel aastal oli kukkumisi, komistamisi ja libastumisi töökeskkonnas oluliselt enam - keskmiselt 3 inimest päevas - ja seda olenemata majandusharust. Kahjuks on kukkumiste arv nii samal tasapinnal kui ka kõrgelt jätkuvalt suur ka sel aastal ning olulist langust näha ei ole,“ tõdes Saarep. Tema sõnul valmistab muret peamiselt see, et tegemist on lihtsalt ennetavate õnnetustega, mille vältimiseks saavad palju ära teha nii tööandjad kui ka töötajad ise. „Panen tööandjate südamele, et oma töötaja eest hoolitsemine on parim jõulukink nii teile endale kui ka töötajatele,“ lisas Saarep.

Enamus tööõnnetusi saab ära hoida, kui töötajad peaksid kinni ohutusnõuetest ja töökohal oleksid riskid maandatud. Näiteks toimus tööõnnetus, kus töötaja pesi oma töövormi. Tööd lõpetades ei kerinud ta puhastusvoolikut kokku ning järgmise vormi järele minnes komistas läbipääsuteel vedeleva vooliku otsa. Komistamise tagajärjeks oli parema suurvarba ja vasaku käe esimese sõrme põrutus ning parema sääre sisekülje verevalum.

Eelmisel aastal juhtunud 3685 tööõnnetusest lõppes raske tervisekahjustusega 1071. Rasketest tööõnnetustest 35% põhjustasid töötaja libisemine, komistamine või kukkumine ja need tulenesid valdavalt hajameelsusest või hooletusest. Tööõnnetusi esines ettevõtte või asutuse liikumisteedel, treppidel või takistasid liikumist vedelema jäänud töövahendid — juhtmed, kastid, mööbel, ladustatud materjalid, valmistoodang vms. Tööinspektsiooni andmetel on käesoleval aastal enim juhtumeid olnud töötlevas tööstuses, veonduses, laonduses, kaubanduses ja ehituses.

Üks võimalus tööõnnetuste ennetamiseks on töökeskkonna riskianalüüsi koostamine, mida saab teha Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas. Riskianalüüsi käigus selgitab tööandja välja töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötaja tervist mõjutada, hindab ohu suurust ning määrab abinõud riskide vähendamiseks. Näiteks leiab nii üles kohad, kus põrandal on ebatasasused töötaja võib komistada. Töökeskkonna riskianalüüsi kohta leiab enam infot Tööelu portaalist.

Libisemist, komistamist ja kukkumist töökohal saab ennetada järgmistel viisidel:

• hoia liikumisteed korras ja takistustest vabad;

• korista põrandale kukkunud esemed ja maha valgunud vedelikud;

• ära jäta põrandat pärast pesemist liiga märjaks;

• märgista libedad pinnad nii sees kui ka väljas;

• puhasta liikumisteedelt lumi, pori ja niiskus;

• taga piisav valgustus liikumisteedel;

• kinnita lahtised põrandakatted;

• kanna tööks sobivaid jalanõusid;

• märgista kukkumisohtlikud kohad.

Teavituskampaaniat „Parim jõulukink Sinu töötajatele on riskianalüüs!“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toetuse andmise tingimused (TAT) „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine 2021–2027“ vahenditest.