/nginx/o/2023/12/15/15782281t1hd23d.jpg)
Et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kogudesse kuuluvate käsitsi joonistatud mustrilehtede peeneid detaile ja ilu oleks võimalus ka järeltulevatel põlvedel lähedalt uudistada, võttis muuseum eelmisel aastal ette mahuka konservimistöö, et seejärel oleks mustrilehti võimalik digiteerida. Mahuka töö juures olid konservaator Silli Pedoskil abiks konserveerimisosakonna juhataja Eve Keedus ja Pallase nahaosakonna praktikant Gregor Kiin.
«Tegemist on tikkimismustritega ning nende hulk ja mitmekesisus pani mõtlema selle üle, kui oluline on käsitöö ja isetegemine meie inimestele olnud,» kirjutab Pedosk ERMi blogis tehtust ülevaadet andes. Olgu ajad paremad või halvemad, inimesed rikkamad või vaesemad, ikka tahetakse enda ümber ilu luua. Need tikkimismustrid on mõeldud väga mitmeks otstarbeks: peenteks ornamentideks pesule, käterättide, voodipesu, laudlinade, patjade kaunistamiseks, aga ka lausa suurte piltvaipade kavanditeks.
Mustrid on kas kusagilt kopeeritud või enda kavandatud. Ilmus ju sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal rohkelt naisteajakirju, kus räägiti muu hulgas käsitööst ja mille vahel leidus mustrilehti, kust sai mustreid võtta. Aktiivselt tegutsesid ka käsitööseltsid, -ühingud ja -koolid, kust sai kaasa käsitöö- ja mustrite loomise oskusi.
/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)