Millised olid Eesti inimeste põhilised õigusmured 2023. aastal?

Viljandi kohtumaja Foto: Elmo Riig / Sakala

Õigusprobleemidega puutuvad oma elu jooksul kokku pea kõik inimesed. World Justice Project poolt korraldatud ülemaailmse uuringu kohaselt seisis 49% eraisikutest viimase kahe aasta jooksul silmitsi mõne õigusmurega. Õigusliku kaasuse keskele võib inimene sattuda täiesti ootamatult. Olgu selleks üleöö saabunud töölepingu ülesütlemine, häiriv majanaaber või postkasti potsatanud suur leppetrahvinõue. Kõigil nendel juhtudel tekib paratamatult kohe küsimus, millised on minu õigused ning mida teha?

HUGO.legal kaasasutaja ja õigusjuht Erki Pisuke kirjutab, et hea on, kui isikul on käepärast mõni juristist tuttav, kes oskab anda asjatundlikku nõu. Enamikul inimestel sellist varianti paraku aga pole. Lahendust võib ju ka ise otsida, kuid pelgalt otsingumootoritele internetifoorumitele tuginedes võib isik sattuda piltikult öeldes vihma käest räästa alla. Variant on ju ka astuda sisse mõnda advokaadibüroosse; keskmiselt 200 eurose tunnitasu eest on nad pea kõik nõus aitama. See pole aga päriselus enamusele realistlik ning jõukohane variant, kuna on kättesaadav üksnes vähestele. Seega tundubki, et sageli on õigusmure küüsi sattunud inimesel lihtsam püss põõsasse visata ning oma probleemiga mitte tegeleda. Õnneks on Eestis mitmeid võimalusi, mida tasuks oma õigusprobleemide lahendamisel proovida. Ühte sellist tutvustan allpool.

Nimelt viib justiitsministeerium koostöös õigusabiplatvormiga HUGO.legal ellu riigi toel õigusabi projekti. See annab võimaluse konsulteerida professionaalse juristiga pea kõikides era- ja haldusõigust puudutavates õigusküsimustes, mis ühel eraisikul elus võivad ette tulla.

Seda võimalust on viimase 6 aasta jooksul kasutanud juba üle 55 000 abivajaja. See on sama palju, kui on Narvas elanikke. Need inimesed pole pidanud oma õigusmure üksi harutama ning on oma tegevustes saanud tugineda oma erialal pädevate juristide õigusalastele soovitustele. Eriliseks teebki projekti nii selle kasutamise mastaap Eesti inimeste seas kui ka asjaolu, et esimesed 2 tundi õigusabi on kõigile teenusele kvalifitseeruvatele abivajajatele tasuta.

Eesti inimeste levinumad õigusmured

Kõige rohkem vajavad Eesti inimesed 2023. a statistikat arvesse võttes õigusabi perekonnaõiguse küsimustes, mis moodustab ca 40% kõikidest õigusprobleemidest. Enamasti vajatakse õigusabi laste õigustega seonduvas, näiteks elatisnõude kohtulikul väljamõistmisel ning suhtluskorra määramisel. Pea sama suure osakaalu, ligi 35%, moodustavad võlaõigusega seotud mured. Siinkohal on teemade ring väga lai ning tuleb ette näiteks nii ülepaisutatud võlanõuetele vastuvaidlemist, kahjunõuete küsimusi kui ka kõikvõimalikke eluruumide üürilepingutega seotud temaatikat. Olulise osakaalu moodustab töölepinguga seonduv, nende vaidluste arv on seonduvalt tööpuuduse suurenemisega kasvutrendis.

Riigi toel õigusabi olulisusest

Praktika näitab, et inimesed paraku õigusasjades iseseisvalt väga hästi ei orienteeru ja ega nad tegelikult peagi seda tegema. Ka iseseisvalt internetist loetud nõuanded pole tihti kasutatavad, kuna kirjeldatud asjaolud ei klapi. Riigi poolt on loodud seega hea võimalus just esmase õigusnõu saamiseks, mida HUGO praktikas inimesed tihtilugu kõige rohkem vajavadki. Kuna keskmiselt kulus 2022. aastal ühe isiku nõustamiseks 1.68 tundi, siis võib järeldada, et esmasest õigusnõust alustuseks sageli piisabki. Abivajajatele antakse hinnang õiguslikule olukorrale ning juhendatakse edasiste parimate tegevusvõimaluste osas.

Miks mõeldakse juristile alles viimases hädas?

Juuratudengitele õpetatakse esimesel kursusel kuulsa Vana-Rooma juristi Celsuse sõnu, et õigus on headuse ja õigluse kunst. Praktilises elus on õigus tihti hea ja õiglane vaid neile, kes tahavad ja suudavad oma õiguste eest seista. Toome näite - võlausaldaja esitab võlgniku vastu 5 aastat vana võlanõude koos põhisummat kordades ületavate kõrvalnõuete ja sadadesse eurodesse ulatuva sissenõudekuluga. Samas pakub ta lahkelt kompromissi, et kui maksad poole, siis unustame ülejäänud võla. Tundub nagu igati hea pakkumine? Tegelikult aga katkestab võlgnik sellise kokkuleppe tegemisega nõude aegumise, mis päästaks teda üldse vana nõude tasumisest. Rääkimata sellest, et Eesti kohtupraktika kohaselt ei mõistaks kohtus põhiosa ületavaid kõrvalnõudeid nagunii välja ning ka võla sissenõudekulusid saab küsida üksnes seadusega sätestatud määrades. Hea on, kui inimesel on võimalus analoogses olukorras juristiga konsulteerida ning teha oma õiguslikku olukorda arvestades parim valik.

Paraku on Eestis valdav praktika, et oma õigusmurega hakatakse tegelema alles siis, kui maja piltlikult öeldes juba põleb või ongi sootuks juba maha põlenud. Meil pole praktikas kuigivõrd levinud õigusriskide maandamine läbi selle, et enne olulist otsust või tehingut asi õiguseksperdiga läbi arutada. Ehk olukord on sama, mis tihtilugu meditsiiniski, tegeleme tagajärgedega, mitte sellega, kuidas neid tagajärgi preventatiivsete meetoditega ära hoida. Üks kahjulikel tingimustel tehtud leping võib isiku kiskuda aastatepikkusesse kulukasse kohtuvaidlusesse ning tekitada olulise rahalise kahju. Aitad näiteks sõpra kiirlaenu enda kontole võtmisel, kuna sõbra arveldusarve on arestitud ning lõpetad hoopis ise laenu omast taskust tagasimaksmisega. Need näited pole välja mõeldud, vaid neid asju ikka juhtub.

Ministeeriumitele ning järelevalveasutustele on juba ammu teada, mis toimub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise ning inkassomenetlustega. Siinkohal kasutatakse õigusteadmatuid ning raskes olukorras inimesi kasumi maksimeerimise huvides alatihti krediidiandjate ja inkassofirmade poolt lihtsalt ära. Kuidas muidu selgitada olukorda, kus üksnes töövõimetuspensioni saavale isikule laenatakse tema kodu tagatisel 20 000 eurot? Juba algusest peale on näha, et laenu teenindamine olemasolevatest sissetulekutest on võimatu. Laenuandja tihti inimese poolt läbinäegamatuks motiiviks saab olla aga kinnisvara odavalt omandamine läbi seotud äriühingute ning seejärel selle suure kasumiga realiseerimine. Siinkohal tuleb positiivse valguskiirena välja tuua Riigikohtu värske praktika lahendis nr 2-21-13098, kus selgelt sedastati kohtu kohustust omal algatusel kontrollida, milline oli krediidi kulukuse määr ning kas laenuandjad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Inkassofirmade riikliku finantsjärelevalve alla võtmisest on samuti räägitud mitmeid aastaid, kuid reaalse lahenduseni pole veel jõutud. Inkassoteenus on küll ühiskonnas vajalik ning võlguolemist ei saa õigustada, kuid kontrollimatu inkassoturg toimub omamoodi paralleelse karistussüsteemina, kus maksehäire ähvardusel nõutakse tihtilugu sisse ka ülepaisutatud ning aegunud nõudeid. Siinkohal aitab üksnes professionaalse juristi palkamine ja sedagi mitte alati. Inkassofirmadele konkreetsemate raamide ning järelevalve sätestamine on inkassoterrori vohamise piiramiseks hädavajalik.

Riigi toel õigusabi on samm õigusturvalisema ühiskonna poole. Elu näitab, et varem või hiljem tabab mõni õigusmure igaüht. Sellises olukorras on hea, kui on võimalus õiguseksperdiga oma muret arutada ja mis on eriti oluline, teha seda paari esimese tunni jooksul tasuta ning edaspidi mõistliku tasu eest, mis on kordades väiksem kui advokaatide poolt küsitud.