/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2023/12/08/15769181t1h6cde.jpg)
Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.
Keskkonnaamet määras biokütuse osakaalu nõude eiramise eest 8 miljoni euro suuruse trahvi
“Kõik kütusemüüjad peavad hoolitsema selle eest, et 7,5% tarbimisse suunatud vedelkütustest oleks toodetud jätkusuutlikult ning väheneks õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk. Nende nõuete täitmiseks on kütusemüüjal mitu valikut, näiteks võib kasutusele võtta transpordis kasutatava biogaasi, kaasata päikese- või tuuleenergiat või pakkuda tarbijatele fossiilsest naftast valmistatud diislikütuse alternatiivina teise põlvkonna biodiislit ehk HVO-d,” selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.
HVO ehk parafiinne diislikütus on taastuvatest allikatest, kas taimsetest õlidest või ka jäätmetest valmistatud vedelkütus, mis on sarnaste või isegi mootorisõbralikumate omadustega kui fossiilne diislikütus ning vähendab süsinikuheidet kuni 90%.
“Väärteomenetluses sai kinnitust kahtlus, et Olerex on jätkusuutlike kütuste osakaalu kohustusest täitnud 2022 aastal vähem kui 2% ja tarbimisse on taastuvatest allikatest valmistatud diislikütuse asemel suunatud üle 10 miljoni liitri fossiilset diislikütust,” ütles Avarsalu.
Keskkonnaamet on AS-i Olerex biokütuste nõude täitmata jätmise eest karistanud ka varem: 2021. aastal jäi kütusemüüjal aasta lõpu seisuga biokütuse osakaalu kohustus täitmata napilt, protsendi murdosa ulatuses. Keskkonnaamet määras siis esmakordse rikkumise eest karistuseks 12 tuhande euro suuruse rahatrahvi. 2022. aastal jäi aga tarnimata enam kui 80% vajalikust biokütusest.
“Taastuvatele energiaallikate kasutuselevõtt on kliimamuutuste pidurdamisel oluline samm, seetõttu pole tegemist kerge rikkumisega. Peame veenduma ka selles, et rikkumine end majanduslikult ära ei tasu. Võttes lisaks arvesse, et tegu on korduva rikkumisega, määras Keskkonnaamet Olerexile Keskkonnaameti ajaloo suurima trahvi: 8 miljonit eurot,” lausus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.
“Näeme, et järjepidev ja hoolikas kontroll on toonud ka häid tulemusi: 2023. aasta vaates on Olerex biokütuse kohutust täitmas. Paljudes tanklakettides on tarbijal võimalik valida fossiilse diislikütuse asemel taimsetest materjalidest või jäätmetest toodetud kvaliteetset HVO-d ja näidata nii ka enda suhtumist keskkonnahoidu,” lisas Avarsalu.
Veel on pooleli kriminaaluurimine, mille käigus kontrollitakse kahtlust, et AS Olerex on esitanud Maksu- ja Tolliametile riiki toodud kütuse kohta teadlikult valeandmeid. Kriminaalmenetlust viivad läbi Keskkriminaalpolitsei ja Keskkonnaamet ning seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. Kohtueelne menetlus on lõpusirgel ning toimik liigub lähiajal prokuratuuri.