Sel aastal on Eestisse jõudnud sadakond veokikoormat laskemoona

Kuulipilduja padrunid. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti sõjalise kaitsevõime kiire arengu ühe näitena jätkus 2023. aastal suures koguses laskemoona soetamine. Ainuüksi sel aastal on Eestisse jõudnud sadakond veokikoormat laskemoona, ütles kaitseminister Hanno Pevkur esmaspäeval peetud pressikonverentsil.

„Eesti riigikaitse tempokas arendamine on Venemaa agressioonisõjast tuleneva keerulise julgeolekuolukorra tõttu vältimatu. Eesti maksumaksja usaldas tänavu sõjalisele riigikaitsele esimest korda üle 1 miljardi euro, millest rohkem kui pool oleme kaitsevõime otseseks suurendamiseks suunanud hangetesse,“ ütles Pevkur.

Kaitseministri sõnul on Eesti alates Venemaa sissetungist Ukrainasse teinud otsuseid, mille põhjal investeerime laskemoona varudesse kaks korda rohkem kui eelneva taasiseseisvumise aja kokku. Järgmise nelja aasta jooksul kulub laskemoonale umbes veerand Eesti kaitse-eelarvest. Samuti rajatakse olulises koguses laskemoonaladusid. „Paraadil on seda keeruline näidata, kuid selle mõju meie kaitsevõimele on ülioluline,“ rääkis Pevkur.

Olulisemad tänavu allkirjad saanud lepingud on veel näiteks keskmaa õhutõrjesüsteem Iris-T, varitsev õhuründemoon ning ratassoomukite ja rivisõidukite suurhanked. Eestisse jõudsid tänavu peale eri laskemoonapartiide kuus täiendavat liikursuurtükki K9 ja mereväe võimekust tõstvad meremiinid. Lähiajal saabuvad laevatõrje raketissüsteemid, mis suurendavad Eesti pikamaa täppisründe võimekust.

Eesti kaitseväe sõjaaja koosseis on suurenenud 43 700 võitlejani, mille üheks oluliseks elemendiks on maakaitse kahekordistamine 20 000-ni. Augustist oktoobrini korraldati selleks reservväelaste kuuenädalane tervet Eesti turvavaibana katnud maakaitse õppus Ussisõnad. Mais toimus õppus Kevadtorm 2023, millest võttis osa ligi 14 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlassõdurit 11 riigist.

„Eesti iseseisvat kaitsevõimet toetab meie liikmesus NATOs ja NATO liitlaste kohalolu Eestis,“ ütles Pevkur. „Oleme sõlminud kümneaastase koostööleppe Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriigi Suurbritanniaga, Prantsusmaa on muutnud oma kohalolu Eesti alaliseks ning meil on maailma tugevaima sõjalise jõu USA üksused,“ ütles kaitseminister.

Eesti jätkas tänavu Ukraina sõjalist abistamist relvastuse ja varustusega väärtuses ligi 250 miljoni eurot ja on vedanud mitut rahvusvahelist algatust Ukraina toetamiseks.

„Ukraina vabadusvõitlus saab olla edukas vaid siis, kui liitlased jätkavad ukrainlaste toetamist reaalse ja mahuka abiga suurusjärgus 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas. Kaalul pole pelgalt Ukraina, vaid ka Eesti, Atlandi-ülese kogukonna ja laiemalt kogu maailma julgeolek,“ ütles Pevkur.