Väikesadamate arendamise kontseptsioon muutub

Kuressaare jahisadam Foto: A. Le Coq Muhu Väina regatt

Eestis on üle 235 sadama, millest suurem osa on eraomanikele kuuluvad väikesadamad. Et väikesadamad on praegu väga ebaühtlase tasemega, soovib Kliimaministeerium muuta valdkonna arendamise kontseptsiooni.

Tänasel väikesadamate foorumil nenditi, et kui seni on väikesadamaid arendatud aastateks 2014-2020 koostatud arengukontseptsiooni alusel, siis nüüd vajab valdkond uut lähenemist, mis keskenduks enam kestlike teenuste ja infrastruktuuri arendamisele põhivõrgustiku sadamates. Põhivõrgustiku sadamateks saavad olema need sadamad, millel on riigi tasandi oluline roll – on selleks asukoht võrgustikus, piirkondlik roll, toimiv ärimudel või võimalikud funktsioonid mereenergeetika vaates.

„Seniste meetmetega on väikesadamate areng jäänud väga ebaühtlaseks,“ sõnas Kliimaministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus. „Nii võime näha, kus ühes sadamas on korda tehtud laguneva kuuri katus, aga sama sadama kai kukub kokku või on korda tehtud kai, aga ülejäänud infrastruktuur on pea olematu. Sellisena me sadamate atraktiivsust tervikuna ei tõsta,“ rõhutas Viilipus, kelle sõnul aitaks edasi liikuda keskendumine väiksema põhivõrgu väljaarendamisele koos neile kohustuslike standardite seadmisega.

Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega on Kliimaministeeriumil koostamisel väikesadamate ärimudelite alusuuring, mis peab andma vastuse, millised väikesadamate ärimudelid Eesti lühikest navigatsioonihooaega arvestades üldse toimiksid. Tuleval aastal valmiv analüüs peab tooma ka selguse, milliseid sadamaid tuleks tulevikus toetada.

Viilipuse sõnul ei unustata uues väikesadamate arengukontseptsioonis siiski ka muid sadamaid, kellele nähakse samamoodi ette meetmed arendusteks, kuid eelisarendamine hakkaks olema fokusseeritud.

Samuti peaks väikesadamad looma esindusorganisatsiooni, et riigil oleks selge partner kaasa rääkima väikesadamate arendamise teemal. „Väikesadamate killustatus takistab valdkonna arendamist. Riigi ootus on, et osapooled looksid esindusorganisatsiooni ning oleksid valmis kaasa rääkima, kuidas tuleks väikesadamate arendamisega edasi liikuda,“ sõnas Viilipus.

Tänasel foorumil tutvustas Kliimaministeerium väikesadamate arengukontseptsiooni võimalikke aluspõhimõtteid. Samuti anti väikesadamate esindajatele ülevaade praegustest rahastusvõimalustest väikesadamatele, tutvustati sadamatele sinilipu andmise tingimusi ja võimalusi, räägiti kalastus- ja kalasadamate probleemidest ja Baltic SUS Boating projektist.

Väikesadamate foorum on Kliimaministeeriumi eestvedamisel kokku kutsutud foorum, kus arutatakse väikesadamatega soetud probleeme ja tuleviku väljakutseid. Kuna väikesadamatel ei ole loodud laiema kandepinnaga esindusorganisatsiooni, siis osalesid foorumil mitmed väikesadamate esindajad ning teemast huvitatud osapooled.