/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2023/03/20/15209181t1h2229.jpg)
Aruandest leiab seiratud uurimisalade mullaprofiilide kirjeldused ja toitainete sisalduste tulemused.
Valminud on 2023. aasta mullaseire vahearuanne
2023. aasta mullauuringud viidi läbi pikaajaliselt seires olnud Abeli, Adavere, Keskküla, Palamuse, Viruvere ja Tooma põllumuldade aladel ning uute loodulike muldade võrdlusalana ka Abeli, Keskküla ja Viruvere metsamuldadel.
Mida me teada saime?
Seiratud karbonaatsel lähtekivimil Abeli, Keskküla ja Palamuse muldade pH oli mõõdukalt ja nõrgalt happeline ning keskmised pH väärtused jäid vahemikku 4,7 – 6,2. Abeli ja Keskküla metsaanaloogide mullad on samas tugevasti happelised ning jäid vahemikku 3,5 – 3,9. Karbonaatsel lähtekivimil Adavere ja Viruvere muldade ning Tooma kuivendatud madalsoomulla pH on neutraalne ning sel seireringil oli muldade pH vahemikus 6,5 – 6,9. Hea märgina saab tõdeda, et võrreldes 2018. aastaga on kõigil põllualadel tõusnud mulla pH ning antud põldudel ei toimu mulla hapestumist. Enamik kultuurtaimi eelistavad kasvamiseks neutraalset või nõrgalt happelist mulda, kus on paremad tingimused toitainete omastamiseks.
Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus on üks olulisemaid mulla viljakuse ja kvaliteedi indikaatoreid
Võrreldes eelmise seireringiga toimusid väikesed muutused muldade orgaanilise süsiniku sisalduses. See näitaja vähenes Abeli seirealal, suurenes Adavere ja Keskküla põllul ning Palamuse ja Viruvere aladel muutust ei olnud. Mulla orgaaniline aine mõjutab oluliselt mitmeid mulla füüsikalisi ja keemilisi tingimusi ning on energiaallikaks mullas olevatele mikroorganismidele ning seeläbi suureneb mullaelustiku mitmekesisus. Samuti vähendab orgaaniline materjal muldade tihenemisriski ja parandab mullavee kinnihoidmisvõimet.
Raskmetallide ja taimekaitsevahendite jääkide sisalduse näitajad selguvad märtsiks 2024, mil valmib lõpparuanne.
Mullaseire ülesanne on välja selgitada ja mõista muldades toimuvate looduslike protsesside põhjustatud muutuste iseärasusi ning jälgida inimtegevusest tulenevat mõju. Laiem eesmärk on tagada muldkatte hea seisund ja selle püsimajäämine kogu Eestis.