Lootusrikkalt uude aastasse

Eurod Foto: Arvo Meeks

Globaalsed aktsiad ja võlakirjad tegid novembris läbi korraliku ralli, sest intressimäärade peatse alanemise ootust toetasid inflatsiooni aeglustumine ning keskpankade leebemad sõnumid.

Maalimamajandus seedib endiselt varasemate intressitõusude mõju, kuid tööstussektoris on lähiajal oodata mõningast taastumist. Keskpangad kõnnivad ikka veel õhukesel jääl ja peavad ettevaatlikult tasakaalustama riske, et tagada majanduse pehme maandumine. Seni paistab nende tegevus olevat edukas. Meie põhistsenaariumi kohaselt ootab nii aktsiaid kui võlakirju kuni kahe kvartali jagu mõõdukat tootlust, millele võib järgmise aasta lõpus järgneda ettevõtete kasumiootuse paranemisel põhinev tõusulaine, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.

Aktsiad ja võlakirjad tõusid hüppeliselt. Novembris võisime näha nii aktsiate kui võlakirjade puhul üht ajaloo parimat kuutulemust. Arenenud turgude aktsiaid koondav indeks MSCI World kerkis novembris rohkem kui 9%. Ralli peapõhjuseks oli asjaolu, et turg hindas järgmise aasta rahapoliitika väljavaated märkimisväärselt ümber. Kuigi viimase kuuga võrreldavat turgude kasvutempot on lähiajal raske korrata, on tekkimas soodsad tingimused, mis võimaldavad riskivarade hindadel järk-järgult tõusta ka 2024. aastal.

Paari kuu taguse ootusega võrreldes ootab turg praegu keskpankadelt palju kiiremat baasintressi langetamist. Kui oktoobri lõpus oli õhus veel võimalus, et keskpangad isegi kergitavad veel kord intresse, siis nüüd on see unustatud ning prognoositakse, et esimesed intressikärped toimuvad juba märtsis ja et 2024. aasta lõpuks on baasintressid langenud praegusega võrreldes vähemalt protsendi võrra. Sellise meelemuutuse peapõhjuseks on soodsad inflatsioonitrendid. Ka keskpankade endi sõnumid vihjavad järjest enam intressitsükli pöördumisele.

Finantstingimused on leevenenud. Võlakirjatootluste langus ja rahapoliitika pöördumise ootus on finantstingimusi järsult parandanud. Erinevate krediiditingimuste indeksite tugevnemine viitab võimalusele, et maailmamajanduse kasv sel talvel lühikese aja jooksul isegi kiireneb. Novembris kerkis ka globaalne ostujuhtide indeks. Samas püsib see piisavalt madalal, tänu millele ei ole põhjust rääkida inflatsiooni kiirenemise ohust.

Hõisata on siiski veel vara. Oleme sel aastal näinud juba kahte ostujuhtide indeksi tõusukatset, kuid mõlemal korral panid järjekordsed intressitõusud taastumisele piduri peale. Kuigi keskpangad on vihjanud oma hiljutistes sõnumites rahapoliitika peatset muutust, ei või nad majanduse liigset hoogustumist lubada enne, kui inflatsioon on kontrolli alla saadud. Samal ajal avaldavad varasema intressiralli mõjud majandusele survet ja võib näha hoiatusmärke, et majanduslanguse ärahoidmiseks on peatselt vaja intresse alandada.

Majanduses püsib soodne tasakaalupunkt. Praegu näivad tähed kenasti joonduvat stsenaariumi kasuks, kus majandus maandub pehmelt ja sellele järgneb sujuv taastumine. USA majandus asub praegu täpselt Föderaalreservi soovitud kohas: kasv on piisavalt nõrk, et vähendada inflatsiooni, kuid samal ajal piisavalt tugev, et ära hoida töötuse kiire kasv ja tarbimise kukkumine. Kui sealne majandus püsib sellises seisus veel paar kvartalit, siis on inflatsioon arvatavasti küllaldaselt madal, et Föderaalreserv saaks avada ukse püsivale majanduskasvule.

Loomulikult pole nii soodne asjade käik veel garanteeritud ja risk varitseb mõlemast suunast. Esiteks võivad finantstingimuste edasine leevenemine ja energiahindade langus tuua majandusse pöörde liiga vara ning sundida keskpankasid loodetud intressikärpeid edasi lükkama või isegi kaaluma taas intresside tõstmist. Selle lõksu vältimiseks peaks tööturg pisut nõrgenema. Teisest küljest, kui töötus hakkab järsult kasvama, siis võib tarbimise kahanemine viia majanduse ikkagi langusse. Praegu paistab nende kahe riski tõenäosus olevat enam-vähem võrdne.

Intressilangetused ei lõppe aktsiatele alati hästi. Enamasti oodatakse raha hinna langusest majandusele ja turgudele kiire mõjuga imerohtu, kuid mitte kõik senised intressimäära alandamise tsüklid pole olnud aktsiatele kasulikud. Vaadates viimast kaheksat intressilangetuse tsüklit (alates aastast 1985), on kuus viimast kuud enne esimest intressilangetust olnud enamasti positiivsed nii aktsiatele kui võlakirjadele. Langetustsükli ajal on aga olukord kujunenud palju keerulisemaks ja lõppenud aktsiatele hästi ainult pooltel juhtudel, sõltudes peamiselt majanduse hetkeseisust. Viimasel kolmel korral (2001., 2008., ja 2020. aastal) oli USA intressilangetuse tsükli ajendiks järsk majanduslangus, millega kaasnes samaaegne suur kukkumine aktsiaturul.

Üldistavalt võib öelda, et intressilangetuse tsükkel on aktsiatele kasulik siis, kui samal ajal suudetakse majanduslangust vältida. Viimase paari kuu jooksul on majanduse sujuva maandumise tõenäosus kasvanud ja see on ka endiselt meie põhistsenaarium. Riskid on ikka veel olemas, kuid väljavaated on paranenud. Praegune ehk intressitsükli pöördumise eelne etapp on varasematel kordadel kaasa toonud aktsiate ja võlakirjade mõõdukalt positiivse tootluse.