VIIMASED PÄEVAD HÄÄLETAMISEKS ⟩ Anna oma hääl Järvamaa aasta teole
29. detsember 2023, 12:42
SA Järvamaa ja Järva Teataja kuulutavad välja rahvahääletuse, et valida tänavu maakonnale oluline ja eriline tegu.
Aasta tegu võib olla nii hoone, projekt, üritus, uus ettevõtmine, heategu, suuri ja olulisi tegusid teinud inimene kui ka kollektiiv.
HÄÄLETA
Järva Teataja veebilehel.
Lõika Järva Teatajast välja kupong ja postita või too see Järva Teataja toimetusse (Väike-Aia 5, postkast 38, 72711 Paide).
Hääle võid saata e-kirjaga aadressil toimetus@jt.ee.
Valikust võib teada anda Järva Teataja Facebooki lehel sõnumitesse kirjutades.
Hääletus lõpeb 14. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja jaanuari lõpus.
Tavapäraselt saab võitja auhinnaks tekstiilikunstnik Liis Pihliku vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Aasta tegu selgub 21. korda.
AASTA TEGU 2023
Haigla uus EMO
Aprilli lõpus avatud Järvamaa haigla erakorralise meditsiini uus osakond tähendas maakonna meditsiiniloos uut ajajärku, parandades oluliselt patsientide ja töötajate tingimusi ning ravivõimalusi.
Osakond sai juurde 830ruutmeetrise hoone, kuhu loodi sissepääs kiirabidele, isolaatorid nakkusohtlikele erakorralistele patsientidele ning nüüdisaegsed ootealad ja ruumid patsientide läbivaatamiseks ja raviprotseduuride tegemiseks. Osakonna senised ruumid on remonditud.
EMO juurdeehitis koos vana osa nüüdisajastamisega oli märgiline koostööprojekt. Selle õnnestumisse panustas peale kolme kohaliku omavalitsuse ja haigla enda ka valitus, mis koroonaviiruse pandeemia tuules lisas Järvamaa haigla Eesti haiglate infrastruktuuri investeeringute kavasse ning tõi projektile üle kahe miljoni euro regionaalarengu fondi raha.
Sellega andis riik mõista, et Kesk-Eestit teenindav maakonnahaigla on kestlik ja oluline. Projektiga investeeriti ühiselt maakonna meditsiini arengusse ja inimeste heaollu üle nelja miljoni euro.
Ambla park
Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval avati keset Ambla alevikku jõe ääres park, mida korrasid kogukonna liikmed ühisel jõul.
Aastakümneid laiutas seal lihtsalt soine tühermaa, väga ammu aga karjatatav heinamaa. Kuigi töid ja tegemisi jagub kindlasti ka edaspidiseks, on maa-ala ühe aastaga täielikult muutunud.
Pargi korrastuse eesmärgil loodud MTÜ Ambla Selts sai maatüki Järva vallavalitsuselt oma kasutusse. Võsa ja haigete puude eemaldamise, pinnasetööde ning vana jõesängi puhastamise järel ilmus nähtavale kaunis loodusmaastik. Pärast pargielementide paigaldust võibki öelda, et park on valmis.
Pargi rajamisel käis abiks sadakond kohalikku inimest kooliõpilastest eakateni. Kogukond loodab rajada järgnevatel aastatel siia ujumiskoha ja korrastada naaberkinnistu, Ambla kogudusele kuuluva maa, et kogu jõe ja kiriku vaheline ala oleks heakorrastatud ja kaunis.
MTÜ Ambla Selts on kõigest aastane, kuid teinud tegusid juba palju. Esimese aastaga on valminud park, korraldatud ühisüritusi ning mittetulundusühingust on kujunenud kogukonda ühendav selts. Pargis on toimunud juba talvine laternamatk, pärimuspäevad «Pärimus & Pruukost», Lembitu matk.
Eivere lasketiir
Aasta alguses, 9. jaanuaril avasid kaitseminister Hanno Pevkur ja Kaitseliidu toonane ülem Riho Ühtegi Eiveres asuva lasketiiru.
Uues lasketiirus on 20 laskerada distantsiga kuni 300 meetrit. Samuti on lasketiirul taktikaline laskeala, mille pikim distants on kuni 50 meetrit.
«Eivere lasketiiru on oodatud Järvamaale kaua ja selle tähtsust on raske üle hinnata kasvõi seetõttu, et siiani pole Järva maleval oma tiiru olnud,» ütles Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai. «Lasketiiru Järvamaale ehitamine võimaldab paremini planeerida ja ellu viia väljaõppe elemente ühtses tervikus nii Kaitseliidu, kaitseväe, NATO liitlaste kui ka partnerteenistustele. Samuti saame võõrustada korrakaitsjaid.»
Lasketiiru ehitusprojekti koostas OÜ P.P. Projekt ja see valmis 2022. aasta lõpus. Lasketiiru ehitas OÜ Metropol Group. Omanikujärelevalvet tegi AS Infragate Eesti. Ehituse kogumaksumuseks kujunes koos käibemaksuga 769 000 eurot.
Lasketiir asub Eivere külas Metsavana kinnistul.
Järva tarbijate ühistu kingitus
Vana kaubakeskus Paide keskväljaku ääres kehastas aastakümneid maakonna ostuparadiisi ja nooblimad toidud valmisid Paide restorani köögis. Mida lähemale nüüdisajale, seda vaiksemaks jäi meelelahutusäri, kuni sumbus lõplikult. Ka kaubakeskus alustas uut elu linna servas.
Pooltühjana seisev ajastu märki kandev hoone kurvastas nii linlasi kui ka omanikku ennast. Hoone omanik Järva tarbijate ühistu ei soovinud seda müüa ükskõik kellele, vaid pidas rahast olulisemaks leida hoonele õige peremees, kes kasutaks seda Järvamaa inimeste hüvanguks.
Otsus kinkida hoone sihtasutusele Järvamaa näitab maakonna suurima tööandja head tahet ja soovi lükata hoogu kohalikule arengule. Sihtasutus plaanib vastata ilusale žestile samaga ning luua majja Kesk-Eesti innovatsioonikeskuse, mis on tulevaseks koduks nii IT-koolile kood/Järva kui ka mitme teisele asutusele ja ettevõttele ning pakub soodsat pinnast heade ideede sünnile ja nende elluviimisele.
Türi päästekomando uus hoone
Et Türi päästekomando uue hoone ehitus algas juba 2022. aasta alguses, kuid tööd venisid plaanitust lig aasta edasi, oli detsembri keskpaigas kevadpealinna päästjatele oluline hetk.
Esmalt andis Riigi Kinnisvara ASi kinnisvaraarenduse projektijuht Jaanus Hiiemäe Paide ja Türi päästekomando pealikule Ilmar Koppelile üle maja võtmed, seejärel algas ümberkolimine ning siis veetis esimene vahetus juba öö juba uues hoones.
Ilmar Koppelile jättis uus komandohoone hea mulje. «Uus hoone on ikka uus hoone, kui millegagi mitte rahul olla, siis oleks see puhas vingumine – kõik on hästi!» ütles ta.
Türi päästekomando uue hoone peaprojekteerid OÜ Kuubik Projekt ja ehitushanke võitis Tartu ehitusfirma AS Eviko. Hoone läks maksma 2,9 miljonit eurot ja see kerkis Rapla väljasõidutee ääres asuva Olerexi tankla kõrvale.
Kevadpealinna päästekomando uue hoone ametlik avamine jääb toimetusele teadaolevalt jaanuari lõppu. Türi päästjate vana hoone läheb remonti ja ajutiselt leiab seal ruumid endale keskkonnaamet. (JT)
Käru keskväljak
Käru keskväljakust oleks võinud teha telesaate «Imeline muutumine», kus osalised läbivad lühikese ajaga totaalse muutumiskuuri. Nii juhtus ka Käru aleviku südamega, kus rohtu ja võssa kasvanud alast kujunes vähem kui kuu ajaga kaunis kogunemis- ja ajaveetmiskoht.
Veidi ajahambusse jäänud pargi korrastuse eesmärk oli teha Käru keskosa, kaupluse ja bussipeatuse ümbrus nii kohalikele kui ka külalistele pilkupüüdvaks ja nüüdisaegseks.
Haljasala kaeti osaliselt murukiviga, tõsteti pinnast, korrastati haljastust, paigaldati istepingid, lipumast, prügikastid ja valgustus, rajati paviljonid kauplejatele. Väljaku keskmesse jäi kena kuusepuu, mis rõõmustab kärulasi jõulude ajal tuledesäras.
Pinnasetööde käigus avastasid töömehed, et osa alast on kaetud munakivisillutisega, ja need läksid pargi kujundamisel taaskasutusse.
Pargi avamisel tegid kohalikud ettevõtted kärulastele kingituse. Ühiselt pandi raha kokku, et osta parki aukohale ausammas kärule. Suure roostekarvalisest metallist käru valmistas OÜ Kaiu EKO Metall. Selle taiesega saab tõepoolest käru keerata, sest skulptuur pöörleb.
Türi pronkssõduri kadumine
Aasta tagasi, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda, otsustasid riigijuhid, et punamonumendid peavad Eestist kaduma.
Tänavu aprillis jõudis kätte päev, mil Järvamaa üks tuntumaid punamonumente, Türi äärelinna valvav pronkssõdur, tõsteti kraanaga veoauto kasti ja sõidutati minema.
Monumendi kraanaga lahtitõstmine ja autokasti paigutamine käis töömeestel ladusasti. Autokastis kaeti punamonument kattega ja töömehed asusid ausamba alust lammutama.
Eelmisel hilissügisel kogunenud töörühma hinnangul on monumendi teostus kõrge kunstilise väärtusega ja eemaldamisel tuleks seda säilitada ning deponeerida muuseumi, aprillis eemaldatud pronkssõdur viidi Viimsis asuvasse sõjamuuseumi. Hauamonumet püstitati 1986. aastal ning selle autorid on A. Murdmaa ja E. Viies.
Türil pronkssõduri juures tehtud säilmete väljakaevamisel leiti peale 80 aastat tagasi hukkunud 82 punaväelase jäänustele ka sinna 1980ndatel maetud naise säilmed. Tegemist oli ühe Läti sõduri ema säilmetega, kes omal ajal soovis sinna maetud saada.
Hoogi tõukerattad jõudsid Järvamaale
Kui enamikus Eesti linnades on elektrilised tõukerattad liiklejate jalavaeva vähendanud juba mõne aasta, pole suuremad sellel turul tegutsevad ettevõtted siiani Järvamaale laienenud. Tänavune suvi tõi lõpuks muutuse.
Raplast alguse saanud idufirma Hoog Mobility võttis plaani viia elektritõukerattad just väikelinnadesse. Nüüd toimib tõukeratta renditeenus edukalt Raplas, Sauel ja Keilas ja sellest suvest alates ka Paides ja Türil.
Siitkandi kasutajad võtsid kollast värvi kaherattalised kiiresti omaks. Seda kinnitab hooaja lõppedes ka Hoog Mobility OÜ kaasasutaja Holger Ollema. «Hoog võeti Järvamaal vägagi soojalt vastu ja nõudlus oli oodatust isegi tiba suurem,» sõnas ta.
Seda kinnitasid ka hooaega kokku võtvad arvud. Ollema sõnul tehti viie kuu jooksul Hoogi tõukeratastega Järvamaal üle 20 000 sõidu ja läbiti ligikaudu 40 000 kilomeetrit. Keskmiselt läbis tõukeratta rentinu sellega kahe kilomeetri pikkuse teekonna ning kasutajate hooaja keskmine hinnang teenusele on viie palli skaalal 4,7 punkti. Holger Ollema sõnas veel, et sõite alustati kõige rohkem Türi raudteejaamast, Paide ja Türi keskväljakult, aga ka koolide ümbrusest ja suuremate kaupluste juurest.
Rallisõitjad võitlesid välja koha juunioride WRC-sarjas
Paide rallipaar lendas sel aastal komeedina rallitaevasse, võites üleilmset tuntust maailma eri paigus kihutades. Rallisõitjate tähelend oli seda erilisem, et võimaluse osaleda noortele loodud Rally Stari programmis, teenis Romet Jürgenson kõigile teada-tuntud WRC rallimängu mängides. Pelgalt mängimise pealt siiski kohta maailmameistrivõistlustel ei teenita.
Romet Jürgenson ja tema kaardilugeja Siim Oja on ralli taustaga noormehed ning suhtusid võimalusse jõuda maailma paremikku täie tõsidusega. Nad tegid sihikindlalt kaasa kõik kuus Rally Stari võistlust ning osalesid oma kuludega ka Horvaatia WRC-etapil ning Eesti mainekaimatel rallidel. Heade tulemuste, pideva arengu ja sihikindluse eest omistati Romet Jürgensonile ka Euroopa juunioride meisterpiloodi rallitrofee.
Järgmisel hooajal võistlevad Jürgenson ja Oja viiel juunioride maailmameistrivõistluse etapil. Sellise au osaliseks on saanud vähesed Eesti rallisportlased ning edu korral on tee maailma ralliparemikku avatud.
Lisell ja Robin Jäätma edukas spordiaasta
Eelmine hooaeg, nagu juba ka mitu eelmist hooaega, oli Türi vibulaskuritele üliedukas. Kõige kirkamate medalite ja uhkeimate tiitlitega naasid kodulinna ikka ja jälle Lisell ja Robin Jäätma.
Eriti meeldejäävaks kujunes nende osaõtt Euroopa mängudest, kus nad võitsid plokkvibu segavõistkonnana kuldmedali, tehes sellega Eesti vibuspordis suurt ajalugu.
Lisaks võttis Lisell Jäätma individuaalvõistluse kaheksandikfinaalis enda nimele Euroopa mängude rekordi, mis on ühtlasi ka uus Eesti rekord. Samuti lisas ta enda nimele uue Eesti rekordi punktiarvestuses.
MMilt naasid Lisell ja Robin Jäätma segavõistkonna kuuenda koha ja MK-etapilt pronksiga.
Lisell sai sise-MK etappidel esikoha ja teise koha, Euroopa GP-l kolmanda, Berliini Openil teise ja vabaõhu-MK etapil kaheksanda koha.
Robin tõi sise-MK etappidelt koju kolmanda ja viienda koha, Berliini Openilt neljanda, MK-etapilt neljanda ja MMilt üheksanda koha.
AASTA TEOD
2003 Imavere kõrts
2004 Türi staadion
2005 võidupüha paraad Paides
2006 Eesti tõe ja õiguse aasta üritused Albu vallas
2007 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse külastuskeskuse valmimine
2008 segakoori Suisapäisa teguderohke aasta
2009 Paide spordihall
2010 Mäo liiklussõlm
2011 Imavere sotsiaalmaja
2012 Järvamaa haigla õendusabi keskus
2013 Paide arvamusfestival
2014 Koeru keskkooli õpilaste esikoht noorteprogrammis ENTRUM, kus nad tulid välja ökonätsuga Nätrum
2015 Aruküla mõisa ennistus
2016 Arvo Pärdi muusikaaed Paides
2017 Otsus rajada Paidesse piimakombinaat
2018 Paide teater
2019 Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga laiendus ja muuseumide keskus
2020 Kirna tulbimeri paelus tuhandeid
2021 Paide gümnaasiumi hoone valmimine
2022 Paide Rally taassünd