Korteriühistute keldrite varjumiseks kohandamise taotlusvooru laekus 56 avaldust

Varjend Ukraina koolis. Foto: Erakogu

Käesoleva aasta mais avas päästeamet taotlusvooru ühistutele keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Võimalik oli taotleda raha generaatorite ja autonoomsete akupankade soetamiseks või keldrite sissepääsude korrastamiseks. Kokku laekus üle Eesti 56 avaldust, millest saavad toetust 27 projekti.

Hindamiskomisjoni poolt üle vaadatud taotlustest toetatakse 27 projekti kokku 1,2 miljoni euro eest, mis on ka ühtlasi kogu vooru maht. 13 projekti said rahastust Tallinnas, 5 Tartus, 4 Narvas, 3 Pärnus ja Kohtla-Järvest ning Rakverest kummaski 1.

Toetuseks kvalifitseerusid korterelamud, mis asuvad vähemalt 15 000 elanikuga tiheasustusaladel (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Rakvere, Narva, Viljandi, Maardu) ja mis on eelkõige aastatel 1950-1990 ehitatud tüüpprojektiga suurpaneelelamud või plokkidest korruselamud.

Lisaks kortermajade keldrite varjumiseks kohandamisele oli taotlusvooru eesmärk kaardistada korteriühistute huvi sellise toetusmeetme vastu ning saada ülevaade erinevat tüüpi kortermajade varjumiseks kohandamise maksumuse kohta. Seetõttu toetati selliseid projekte, mille lõpetamisel on kortermaja keldrikorrus varjumiseks kohandatud.

Päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek rõhutab, et antud pilootprojekt oligi mõeldud eelkõige kõige levinumaid kortermajasid silmas pidades. „Eesmärk oli teada saada, millised on korteriühistute kõige suuremad murekohad ja milline on reaalne rahaline ressurss, mida on vaja, et keldrid üldse varjumiskõlblikuks muuta, “ lisab Kreek.

Lõppenud taotlusvoor andis hea ülevaate ja pinnase analüüsiks, kuidas varjumise toetamise ja arendamisega edasi minna ning kuidas ka tulevikus taolisi toetusmeetmeid vajadustele vastavaks kohandada.

Varjumisel eristatakse: „avalik varjumiskoht“ (mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks), „mitteavalik varjumiskoht“ (konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, nt keldrid) ja „varjumisruum“ (akendeta, soovitavalt betoon/kivi seintega ruum, näiteks vannituba).

Kui avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval, siis ohuhetkel töökohal või kodus viibivad inimesed peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või kelder. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.