Liikumisaasta innustas tuhandeid inimesi erinevaid liikumisvõimalusi avastama

Liikumisaasta viimase kuu pereüritused on juba alanud ja neid toimub kogu Eestis jõulupühadeni välja. Foto: Shutterstock

Liikumisaastal võttis ainuüksi avatud treeningutest, õpitubadest ja aktsioonidest osa üle 10 000 inimese. Spordinädala osaluskordade arv ületas 200 000. Liikumisaasta teemakuude põhiprogrammile lisaks algatasid liikumisaastale pühendatud liikumissündmusi veel tuhanded organisatsioonid ja eraisikud. Liikumisharrastuse kompetentsikeskus jätkab ka järgnevatel aastatel tööd eestimaalaste liikumisaktiivsuse suurendamisel.

„Liikumisaastal seadsime eesmärgiks tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu ning soovisime näidata, et Eestis on olemas suurepärane taristu regulaarseks liikumisharrastuseks, mille kasutamine on kättesaadav ning jõukohane kõigile,“ ütles liikumisaasta projektijuht Janne Tomberg. „Tulemustega oleme väga rahul: teema-aasta treeningutest ja õpitubadest võttis iga kuu osa 500-1000 inimest. Liikumisaasta sõnum on läinud elama ning seda kasutati väga paljude erinevate organisatsioonide algatustes: nägime sel aastal nii kogukondlikke ettevõtmisi väikestes külades, liikumisüritusi maakondades kui rahvarohkeid spordi- ja liikumissündmusi, millel kõigil oli üks eesmärk – innustada väikeseid ja suuri, noori ja vanu liikuma ja sportima ning tundma sellest tegevusest rõõmu,“ lisas Tomberg.

Liikumisaasta kui teema-aasta üheks eesmärgiks oli teemakuude sisustamisel teha koostööd erinevate spordialaliitude ja liikumissündmuste korraldajatega ning nende kaudu kaasata ka spordiklubid, treenerid ja juhendajad tutvustama oma spordiala kui liikumisharrastust ja vaba-aja tegevust. Nii sai aasta jooksul tasuta õppida suusatamist, discgolfi, jooksu- ja kepikõnnitehnikat, välijõusaale kasutama, pumptrack radade kasutamist, maastikuratta sõitu, rulluisutamist, tantsimist, välipinksi, orienteerumist, sai minna matkama, proovida erinevaid reketimänge ja osaleda kogupere liikumissündmustel.

Lisaks erinevate spordialadega tutvumisele toimusid liikumisaastal algatused, mis keskendusid vaimse tervise toetamisele liikumise kaudu, liikumisvõimalustele töökohtadel ja koolides, õuemängude tutvustamisele, osa sai võtta Euroopa Spordinädala sündmustest ja üle Eesti toimunud kogu pere liikumisüritustest. „Täname kõiki, kes liikumisaasta eesmärki aitasid ellu viia. Koos suutsime liikumispisikuga nakatada tuhandeid inimesi!“ ütles Janne Tomberg.

Liikumisaasta lõppedes jätkab Liikumisharrastuse kompetentsikeskus tööd liikumisharrastuse valdkonna üleriigilisel arendamisel ja koordineerimisel.

„Meie vaates on iga aasta liikumisaasta. Jätkame tööd selle nimel, et liikumispööre saaks ellu viidud ja liikumine muutuks valdkondade üleseks prioriteediks, sest väheliikuv ja haige inimene toob kahju paljudes erinevates valdkondades. Partneritega koostöös soovime viia ellu eesmärgi, et enamus inimestest liigub regulaarselt ja tervena elatud aastad pikenevad. Keskendume järgnevatel aastatel teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamisele ja toetamisele, liikumisvõimaluste loomisele ja tutvustamisele ning valdkondade ülese koostöö võimestamisele liikumisharrastuse edendamiseks,“ ütles Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke.

2023. aasta kuulutas Kultuuriministeeriumi liikumisaastaks, et pöörata tähelepanu liikumise positiivsetele mõjudele tervisele, kutsuda eestimaalasi rohkem ja regulaarsemalt liikuma ning tõsta liikumisharrastajate arvu.

Liikumisaastat koordineeris 2022. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt asutatud Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, projektide ja algatuste elluviimisesse panustasid paljud partnerid erinevatest valdkondadest. (JT)