Lugemisel on sõrmed silmade eest

Foto: 80’s Child/shutterstock

4. jaanuaril tähistati Braille kirja ehk pimedate punktkirja päeva. Selle oskajaid oli 2022. aasta andmetel Eestis umbes 150.

Leiutis sai tuntuks alles pärast autori surma

Louis Braille oli juba sünnist saadik sümpaatilise silmapõletiku tõttu ühest silmast pime. Kolmeaastasena vigastas ta oma sadulsepast isa töökojas mängides naaskliga teist silma nii, et jäi varsti täiesti pimedaks. Ta saadeti 1819. aastal Valentin Haüy pimedate kooli õppima. See oli maailma vanim seesugune kool (rajatud 1784). Koolis omandas Braille tšello- ja orelimänguoskused ning mängis orelit paljudes kirikutes üle Prantsusmaa.

1821. aastal külastas kooli Prantsuse armee endine kapten Charles Barbier, kes tutvustas oma leiutist, mida nimetas öökirjutamiseks. Selles oli iga tähte võimalik esitada 12 punkti ja kriipsude abil. Braille õppis selle ära, kuid pidas seda liialt keeruliseks.

1825. aastal, mil Braille oli 16aastane, arendas ta välja kuuepunktise kirja, mis ongi tänapäeval tuntud kui Braille kiri. Ta jättis kriipsud ära ja vähendas punktide arvu kuuele, mis võimaldas kirja lugeda üheainsa sõrme otsaga. Esimene Braille kirjas raamat ilmus aastal 1829, selle pealkiri oli «Sõnade, muusika ja lihtsate laulude punktide abil kirjutamise meetod pimedatele ja nende lähedastele kasutamiseks».

Hiljem konstrueeris ta ka esimese pimedate kirja trükimasina. Tema eluajal ei õpetatud pimedate kirja üheski koolis, seda tunnustati ametlikult alles 1854. aastal, kaks aastat pärast autori surma. Eestis võeti Braille kiri ametlikult kasutusele aastal 1883, kui loodi Tallinna pimedate­ kool.

Punktkirja leiab liftidest ja postmarkideltki

Punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on niinimetatud kuuspunkt: ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkirjast on kõige hõlpsam aimu saada ravimipakenditelt. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftide juhtnuppudelt, busside stoppnuppudelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt, sealhulgas ka Eestis. 2021. aastal andis Omniva välja Eesti pimedate liidu 100. aastapäevale pühendatud haruldase postmargi, millele on hind trükitud ka punktkirjas. Itella lisas Smartposti uutele pakiautomaatidele punktkirjas tähised, et pime inimene võiks paki nägija abita kätte saada.

Tehnikavidinad kipuvad punktkirjaoskust välja suretama

Kõige usinamad punktkirja­kasutajad on Tartu Emajõe kooli või Tallinna Heleni kooli kirja selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutus ja punkt­kirjas raamatute lugemine paraku vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja CD-dele loetud või arvutis kuulatavad heli­raamatud võimaldavad infot kiiremini ja ulatuslikumalt kätte saada.

Braille kirja oskusest on aga kasu märkmete tegemisel, nutitelefonis kirjutamisel ja punktkirjakuvari abil arvuti kasutamisel. Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti hoiuraamatukogu osakonnana töötav pimedate raamatukogu. Laenutuses on ligi 900 nimetust punktkirjas raamatuid.

Punktkirja kirjutamise vahendeid – punktkirjatahvleid, krihvleid, punktkirjakirjutusmasinaid ja arvutite punktkirjakuvareid – müüb abivahendikeskus Silmalaegas.

Tähtpäevaks valmisid uued trükised

Et Eestis on puntkirjapäeva tähistatud alates 2004. aastast, möödus tänavune tähtpäev erilisemalt, sest punktkirja ja muusikat saab nüüd õppida uue metoodika põhjal möödunud aasta lõpul valminud õpikutest.

Eesti rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu teabespetsialist Priit Kasepalu ütles, et kuigi noored eelistavad punktkirja lugemise asemel audioraamatuid, nägi ilmavalgust kaks kauaoodatud õpikut, «Eesti punktkirja aabits» ja «Punktkirja noodiraamat». Viimati anti välja punktkirjaõpik «Aabits pimedatele» 1965. aastal ja selle järgi ei õpetatud koolis pimedaid juba pikka aega, sest õpetused olid vananenud. Uuenenud metoodikaga õpikud koostasid Tartu Emajõe Kooli õpetajad. «Pimedate raamatukogus valmistati eelmisel aastal punktkirjas 11 lasteraamatut, neist üks venekeelne,» ütles Kasepalu, kes viitas, et kõige rohkem on viimasel ajal valmistatud punktkirjaraamatuid Ilmar Tomuski loomingu põhjal.

Punktkirjateosteks on saanud ka paljude teiste autorite looming, näiteks värskemad teosed on valmistatud Aino Perviku ja Rein Saluri loomingu põhjal. «Üldse on pimedate raamatukogust võimalik laenutada ligi tuhandet punktkirjas raamatut,» märkis Priit Kasepalu. Suurima trükiarvuga punktkirjaväljaanne on Kasepalu sõnul kalender, mida 2024. aastaks on valmistatud 50 eksemplari ja mida jagatakse tasuta. Raamatuid valmistatakse vaid ühes eksemplaris ja neid saab ainult laenutada­.

Maailma pimedate liit võttis 2000. aastal Melbourne’is olnud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva üleilmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti üleilmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda pimedate raamatukogu eestvõttel esimest korda kolm aastat hiljem.

Punktkirja ajalugu

1825–1829 Louis Braille töötas välja pimedate rahvusvahelise punktkirja.

1898 Peterburis trükiti väidetavalt esimesed eestikeelsed punktkirjas raamatud.

1922 Tartus valmistati esimesed säilinud eestikeelsed punktkirjas raamatud.

1930–1932 Tartus töötas riiklik punktkirjatrükikoda.

1962–1992 Tallinnas toimetati punktkirjas raamatuid riiklikus kirjastuses ja trükiti riiklikus trükikojas.

1994–2003 Tallinnas toimetati ja trükiti punktkirjas raamatuid sihtasutuses.

1999 Braille nimi anti asteroidile.

2001 Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva.

2003 Tartumaal Kavastu meierei seinal avati pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni mälestustahvel, millel on tema nimi nii tava- kui ka punktkirjas.

2004 Punktkirjatrükikoda alustas tööd Eesti pimedate raamatukogu osana. Eestis märgiti esimest korda ülemaailmset punktkirjapäeva.

2005 Euroopa Liidus hakkas kehtima nõue, et ravimipakenditel peab olema ka punktkirjas tähistus.

2006 Postimuuseumis korraldati näitus «Kuidas kirjutab see, kes ei näe?».

2007 Eesti punktkirjakasutajad osalesid esimest korda Euroopa pimedate liidu punktkirjaesseede võistlusel «Punktkiri muudab minu eluviisi».

2008 Pärnus praegusel Iseseisvuse väljakul avati Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk, millel on iseseisvusmanifesti tekst nii tava- kui ka punktkirjas.

2009 Louis Braille 200. sünniaastapäeva tähistamiseks lasti paljudes riikides käibele sellekohased postmargid ning Belgias ja Itaalias meenemündid.

2012 Eesti pimedate raamatukogu korraldas võistluse «Märka punktkirja!». Ilmus Eesti punktkirja käsiraamat.

Allikad: epr.ee, opleht.ee, vikipeedia.ee; postimees.ee.