Riigikohus selgitas müüja vastutust ostja varale tekkinud kahju hüvitamisel

Riigikohus. Foto: Toomas Herm

Riigikohus selgitas avaldatud otsuses müüja vastutust müüdud eseme puuduste eest ja sellistest puudustest ostja varale tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid.

Kohtuasjas oli vaidluse all küsimus, kas müüjad tarnisid ostjale müügilepinguid rikkudes taimekaitsemürgiga saastunud mahekaera ja peavad hüvitama mh kahju, mis tekkis saastunud mahekaera segunemisest teiste tootjate saastumata mahekaeraga ostja viljapunkrites, või mitte. I ja II astme kohtud tuvastasid, et müüjad olid endale müügilepingutega võtnud kohustuse tarnida ostjale mahekaera, mis ei võinud sisaldada taimekaitsemürke rohkem, kui see oli lubatud kehtiva õiguse järgi lepingu sõlmimise ajal. Kuna usaldusväärsete analüüsitulemuste järgi sisaldas tarnitud mahekaer taimekaitsemürke lubatust rohkem, leidis kinnitust lepingute rikkumine.

Riigikohus selgitas, et kui müüja annab ostjale üle puudustega eseme, võib ostja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda müüjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Selline kahesugune kahju saab seisneda nii lepingutingimustele mittevastava müüdud asja väiksemas väärtuses kui ka selles, et ostja varasem omand muutus vähem väärtuslikuks. Vaidlusalusel juhul seisnes kahju nii selles, et ostja oli sunnitud taimekaitsemürkidega saastunud mahekaera edasi müüma tavakaera ehk odavama hinnaga, kui ka selles, et saastunud mahekaer segunes viljapunkrites saastumata mahekaeraga ja seega tuli ka seda müüa nüüd odavama hinnaga. Riigikohus selgitas, et kokkulepitud kvaliteediga vilja tarnimise kohustuse eesmärk võib olla ostja kaitsmine ka sellise kahju eest, mis tekib siis, kui müüja tarnitud ebakvaliteetne mahekaer rikub ostja juures hoiustamise käigus kvaliteetse mahekaera.

Viljamüüjad argumenteerisid kohtutes, et ostja oleks pidanud andma neile võimaluse saastunud mahekaer asendada saastumata mahekaeraga. Riigikohus nõustus, et tavaliselt tuleks ostjal esmalt anda müüjale lepingu täitmiseks täiendav tähtaeg, kuid vaidlusaluses küsimuses polnud täiendava tähtaja andmine vajalik. Kaera puudus oli selline, et ostjalt ei saanud mõistlikult eeldada soovi vilja asendada – ostjale üle antud ebakvaliteetne vili oli segunenud teiste tootjate varem ostetud viljaga ja seda ei saanud enam eraldada, et seda oleks võimalik asendada. Riigikohus lisas, et müügieseme puuduse tõttu ostja omandile tekkinud kahju hüvitamine ei eelda niikuinii täiendava tähtaja andmist ehk poleks olnud võimalik tagasi pöörata seda, et saastunud kaer oli juba segunenud saastumata kaeraga.

Riigikohus rahuldas ostja kaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis kohtuasja ringkonnakohtusse tagasi uueks läbivaatamiseks, et tuvastataks kahju täpne suurus. Kuigi Riigikohus nentis, et võib olla asjaolusid, mille alusel saaks kahjuhüvitist vähendada (nt arvestades sõlmitud müügilepingu hinda, viljade segunemisest tekkiva riski kindlustatavust, müüja võimalust eri tootjate vilja võimalikult suures ulatuses eraldi hoiustada jms), siis praeguses kohtuasjas selliseid asjaolusid ei tuvastatud.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.