Väike riigipension paneb II samba makseid suurendama

LHV logo. Foto: Erik Tikan

Huvi tänavu jaanuaris avanenud võimaluse vastu suurendada II sambas sissemakseid on suur. LHV pensionifondide klientide seas läbi viidud hoiakute ja teadmiste küsitlus näitab, et kogujatel on maksemäära muutmisega seoses omajagu küsimusi.

Jaanuarist novembrini saavad kogujad ise valida II sambas kogumise määra (2%, 4% või 6%), mis hakkab kehtima 2025. aasta jaanuarist. Uurimaks kogujate hoiakuid ja küsimusi seoses selle uue võimalusega, korraldas LHV avatud küsimustega küsitluse oma pensionifondide klientide seas vanusegruppides 25 –35 ning 36–55 eluaastat. Kokku osales küsitluses ligi 400 LHV pensionifondides koguvat klienti.

Telefoni teel tehtud intervjuudest selgus, et lõviosa II samba klientidest on juba teadlik suuremate sissemaksete tegemise võimalusest ning sellega liitumist peetakse positiivseks ja vajalikuks sammuks. Samuti tuli küsitlusest välja, et nendel kogujatel, kes alles kaaluvad sissemaksete suurendamist, on omajagu küsimusi. Peamiselt jagunesid need kolme rühma. Kõige rohkem huvitas küsitletuid II samba suuremate sissemaksete võrdlus teiste kogumislahendustega ning iseäranis palju uuriti III samba kohta. Samuti küsiti suuremate sissemaksete mõju kohta laenuvõimekusele ning sooviti täpsemalt teada, kui suurel määral mõjutavad kõrgemad maksemäärad tulevikus saadavaid pensioni summasid ja väljamakseid – sõltuvalt koguja vanusest ning maksemäära suurusest.

„Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poolt 2022. aasta detsembris koostatud Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs ütleb, et 40-aastase kogumisperioodi korral annab iga täiendavalt panustatud 1% palgast ligi 2% suurema pensioni asendusmäära ehk pensioni ja palga suhte. Eestis on pensionid väikesed. Kui riigil ei jätku täna raha õpetajatele palkade maksmiseks, siis ei saa ju loota, et ühel hetkel ise pensionile minnes on tillukesed pensionid justkui võluvitsaga vahepeal suuremaks muutunud. Tuleb ise oma pensioni suuruse ees vastutus võtta ja rohkem enda tuleviku pensionisse panustada,“ ütles LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk.

Jaanuari esimese kolme nädalaga suurendas II samba sissemakseid üle 1000 LHV pensionikliendi. Ligi 80% neist kiirematest otsustajatest hakkab senise 2% asemel panustama igakuiselt 6% oma brutopalgast. Suuremate sissemaksete kasuks otsustanutel on üldjuhul kogutud ka suuremad summad – keskmiselt veidi üle 20 000 euro. 4%-lise maksemäära valinutel on kogutud keskmiselt ligi 14 000 eurot. Jaanuari andmete põhjal olid kõige kiiremad maksete suurendajad meessoost kogujad, vanuses 40–45, kes koguvad täna LHV pensionifondides Indeks ja XL.

Joel Kukemelk tõi veel välja, et viimase viie aastaga on muutunud nii pensionifondide maastik kui ka koguja ise. „LHV-s näeme, et II sambasse jäänud koguja suhtumine ja arusaam kogumisest on pensionireformi järgselt oluliselt muutunud. Kui varem oli domineerivam pigem passiivne hoiak oma pensionisäästude ja fondide tegutsemise osas, siis nüüd on koguja teadlikum, nõudlikum, aga ka ise rohkem vastutust võttev,“ nentis Kukemelk. Ta lisas, et tänane ja homne madal pensioni asendusmäär ehk pensionieas hakkamasaamise keerukus on üha teravamalt koitma hakanud. Koguja mõistab, et parema pensioni nimel ei saa ta loota vaid riigile ja peab ka ise suurema hooga koguma, laadides täis nii enda II kui ka III samba. „Kuna II samba suuremad sissemaksed toimuvad brutopalga pealt nagu tänagi, tähendab see koheselt 22% tulumaksu võitu – parim pikaajaline rahaotsus, mida igaüks enda jaoks teha saab,“ lisas Joel Kukemelk.