Kas teadsid, et suitsuandurid aeguvad? Millal viimati oma andurit kontrollisid?

Päästjad alustasid suitsuandurite pistelist kontrolli Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Eestis hukub tulekahjudes igal aastal mitu korda rohkem inimesi, kui mujal Põhjamaades. Neljal korral viiest puudub hukkunutel suitsuandur. Päästeameti viimase uuringu kohaselt puudub suitsuandur 13 protsendil Eesti peredest. Ühest küljest võiks mõelda, et enamik kodusid on elupäästva seadmega varustatud, kuid tegelikult tähendab see seda, et põhimõtteliselt kaks Tartu linna täit inimesi elab meil kodudes, kus andurit pole.

Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis hinnanguliselt ligi pooled suitsuanduritest on oma eluea ületanud ning tuleks kohe vahetada uute vastu, sest need on kodude lagedes aastast 2009, mil andur kohustuslikuks muutus ehk tänaseks juba 14 aastat, kuid anduri eluiga on reeglina kolm kuni kümme aastat.

Lisaks sellele, et tuleks jälgida suitsuanduri eluiga, vajab see nagu mistahes elektroonikaseade korrapärast hooldust. Kuid ainult piiksu kontrollimisest ja patareide vahetamisest selleks ei piisa. Nublu teenusejuht Eveli Hunt räägib, kuidas andurit õigesti hooldada ja kontrollida.

Piiks ei ole piisav

“Aegunud andur tuleb kohe välja vahetada, sest anduri sees olevad suitsule reageerivad sensorid võivad olla ajaga oma tundlikkuse kaotanud ning aegunud andur ei pruugi enam õnnetuse korral korrektselt märku anda,” rõhutab Hunt ja nendib, et nii mõneski kodus kasutatakse aegunud andureid pahaaimamatult edasi.

Levinud soovituse järgi võiks aeg-ajalt vajutada suitsuanduri nupule ja kontrollida, kas see teeb piiksu. Soovitus on väga õige, kuid paljud ei tea, et ainult sellest suitsuanduri töökorras oleku kontrollimiseks ei piisa.

Testnupu vajutusele järgnev piiks annab vaid teada, et anduri patarei ja helisüsteem töötavad korrektselt. Anduri töökindlust see aga ei näita. “Seda, kas andur on töökorras, saab kontrollida spetsiaalse testaerosooliga,” õpetab spetsialist.

Paigaldus kahepoolse teibiga – jah või ei?

Teine viga, mille eestlased suitsuanduriga teevad, on seotud selle paigaldamisega. “Andur kinnitatakse kahepoolse teibiga lakke. See aga ei pea üldiselt suitsuanduri raskusele vastu. Lisaks sellele suureneb põlengu korral ruumi temperatuur ja teibiga kinnitatud andur võib alla kukkuda ning ka piiksumise lõpetada,” selgitab Hunt ja toonitab, et suitsuandur tuleb kindlasti kinnitada kruvidega.

Kas ja kuidas andurit puhastada?

Ka kõige puhtamas kodus tekib aja möödudes andurile tolmukord. Samuti võib sellele kleepuda köögirasva.

Anduri sisemusse sattunud mustus võib põhjustada valehäireid. Samuti võib juhtuda, et anduri korpusel asuvate avade ette kogunenud rasv ja tolm takistavad suitsu jõudmist sensorini ning tulekahju korral alarm ei rakendugi.

Hunt soovitab andurit puhastada 2-3 korda aastas. Selleks sobib tavaline puhas tolmulapp, mille võib õrnalt niiskeks teha. Liigset vett ja kodukeemiat kasutada ei tohi.

Piiksuvast andurist ei pruugi alati kasu olla

Suitsuanduri helisignaal on tulekahju avastamiseks äärmiselt vajalik – see annab ohust märku ka naabritele. Kuid turvaekspert Tarmo Pärjala toonitab, et ainult naabrite reageerimisele ei tasuks siiski lootma jääda. “Tulekahju korral on iga sekund kriitilise tähtsusega. Mida rutem õnnetusele jälile saadakse, seda väiksemad on kahjud,” rõhutab ta.

Üks parimaid viise oma kodu kaitsmiseks on paigaldada nutikas andur, mis annab ohust alati märku ka reageerijatele. Möödunud kuul ühes eramus juhtunu kinnitab, et tänu nutikale andurile on võimalik hoida kahju miinimumi juures. 17. detsembril 2023 kell 01:41 registreeris Nublu ühes eramus tulehäire. Info edastati ka kodust eemal viibinud kliendile, kes soovis patrulli reageerimist. Kohale jõudnud patrull sai kokku naabriga, kes omas antud eramu võtmeid. Majja sisenedes selgus, et toad on suitsu täis ja põhjuseks sulama hakanud õhksoojuspumba pistik. Majast võeti vool välja ja õhksoojuspumba pistik eemaldati vooluvõrgust. Tänu kiirele reageerimisele oli eramu ainus kahju pistik ja juhtmed.