Hiidlased kutsuvad Eesti Vabariigi aastapäeval ühiselt hümni laulma

Järva Teataja
Copy
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Hiidlased kogunevad Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kell 13 Reigi pastoraadi juurde Eesti hümni laulma ja kutsuvad endaga ühinema kõiki, kes peavad Eestit armsaks.

„Võta sõbrad kaasa ja ühine lauluga oma kodukandi armsas kohas, olgu selleks kirik, rahvamaja, vabadussõja mälestusmärk, hiietamm või tuntud inimese mälestuspink,“ ütles hümni laulmise eestvedaja Antti Leigri.

Laulmisele kaasa löömisest saab aegsasti teada anda Facebooki grupis „Eesti hümni sünnikoht kutsub - 24. veebruar 2024 - laulame koos Eesti hümni“, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hümni laulmisest kõikjalt üle Eesti.

Hiidlased kogunevad juba viiendat aastat laulma Reigi pastoraadi juurde, mis omab hümni sünnilooga lähedast seost. Reigi õpetaja Gustav Felix Rinne avaldas 1868. aastal Friedrich Paciuse viisile laulu „Hioma- ehk issamaa laul“. Samale viisile, millest kujunes ka Soome rahvushümn, kirjutas 1869. aastal ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannsen „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ sõnad.

„Pean tähelepanuväärseks, et Jannsen ja Rinne kirjutasid südant liigutavad sõnad samale viisile,“ rääkis Eesti Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner. „Käisime kooriühingu kultuuriloolise rattaretkega suvel Reigi pastoraadi juures ning laulsime Rinne laulu Hiomast. Sellest jäi hea mälestus.“

Reigi pastoraadi hoone pärineb aastaist 1775–1779 ning on Suuremõisa lossi kõrval silmapaistvaks barokkehitiseks Hiiumaal. Aino Kallase „Reigi õpetaja“ lugu kuulub meie kultuuriloosse, samuti Reigi kirikuga seotud Herman Sergo „Näkimadalad“. Selles majas elas Eesti üks tuntumaid tänapäeva kirjanikke Tõnu Õnnepalu. Reigi pastoraat väärib korda tegemist, et avada Eesti hümni ajalugu tutvustav väljapanek.

Suur tänu Eesti Kooriühingule, Lions Klubide Eesti Piirkonnale, Narva eesti keele majale ja EELK Otepää Maarja kogudusele, kes Eesti hümni ühisele laulmisele kaasa aitavad.

Tagasi üles