Keskkonnaagentuur ja Eesti Terioloogia Selts kutsuvad kaardistama keldrites talvituvaid nahkhiiri

Põhja-nahkhiired. Foto: Rauno Kalda

Juba teist aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini 2024. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda ka veebikohtumisel „Algaja nahkhiirevaatleja tarkuseminutid”, kus tutvustatakse Eestis talvituvate nahkhiirte liike ning antakse juhiseid vaatluste tegemiseks.

Talve saabudes peavad nahkhiired tegema otsuse, kas rännata ebasoodsate tingimuste eest lõuna poole või jääda paikseks ning minna talveunne. Meie 12-st liigist 5 on rändliigid, ülejäänud otsivad endale talvitumiseks sobiva koha Eestis. Seire eesmärgiks ongi kaardistada meil talvituvate nahkhiireliikide levikut ja hinnata keldrite olulisust talvituspaigana. Vabatahtlikus seires osalemine annab võimaluse õppida tundma liike ning panustada oma kodukoha looduse uurimisse ja selle heasse käekäiku.

Üheks Keskkonnaagentuuri põhiülesandeks on koguda infot keskkonnaseisundi, sh liikide leviku kohta, ning jälgida arvukuse muutusi. Nii seiratakse riiklikult igal talvel ka meie suurimaid nahkhiirte talvituskolooniaid Piusal, Väänas ja mujal. Suurtesse koobastesse kogunevad talvel sajad või isegi tuhanded tiivulised imetajad, et pime ja külm aeg turvaliselt mööda saata. Neid talvituskolooniaid seirame riiklikult igal talvel. Vabatahtlikelt ootame infot just nende liigikaaslaste kohta, kes otsivad talvitumiseks mõne privaatsema koha, milleks võib osutuda ka tavaline (maa)kodu kelder.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Christel Rose Bachmann soovitab nahkhiirte vaatlusele minnes haarata kaasa taskulamp, et selle abil hoolikalt üle vaadata kõik seinad ja lagi, sh kõik seal asuvad õõnsused ja praod. „Leides looma, püüa ise kiiresti määrata liik või tee temast foto, et saaksime hiljem aidata liiki kindlaks teha,” juhendab Bachmann ja kinnitab, et keldri põgus külastamine ning välguga nahkhiirest foto tegemine looma talveund ei häiri.

Keegi ei pea vaatluse esitamise järgselt kartma, et nende kelder (loodus)kaitse alla võetakse ja sinna enam minna ei tohi. Nahkhiirtele sobivad hästi just keldrid, mis on inimeste poolt kasutuses – nende eest kantakse hoolt ning need püsivad talvitumiseks sobivatena.

Vabatahtlikus seires osalemiseks tuleb vaatlused edastada Keskkonnaagentuurile kasutades Loodusvaatluste nutirakendust. Täpsema juhendi osalemiseks leiab Loodusveebist. Kõikide huvilistega kohtume ka

5. veebruari veebikohtumisel kell 15. Osalemiseks vajaliku lingi leiab Keskkonnaagentuuri Facebooki lehelt ja kodulehelt või saada oma osalemissoov e-postile [e-mail]. Veebikohtumisel tutvustab nahkhiireliike ning jagab nippe nende määramiseks Eesti Terioloogia Seltsi esindaja Rauno Kalda. Äpiga aitab sinasõbraks saada vabatahtliku seire koordinaator Christel Rose Bachmann.