Wittensteini tegevusmuuseumis avatakse postiajaloo näitus ja esitletakse teemakohast raamatut

Järgmisel laupäeval algusega kell 10 avatakse Paides Wittensteini tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9 ja 11) näitus Eesti postiajaloo erilisest tahust. Väljapaneku keskmes on postivagunite templid ajavahemikul 1919-1944. Näitus kannab pealkirja „Travelling post office cancels in Estonia 1919-1944“ ning on tutvumiseks nii eesti- kui ka inglise keelsele lugejale. Väljapaneku koostas erakollektsionäär Oliver Hanschmidt, kelle teemat sissejuhatavat loengut on huvilistel võimalus näituse avamisel kuulata.

Muuseumis saab näha postiajaloo näituskogu fotokoopiat. See sisaldab valikut autori isiklikus kogus olevatest saadetistest. Kogus on esindatud nii kohalikud kui ka välismaised trükitööd, postkaardid, kirjad, kirjade kviitungid, trahviga märgistatud saadetised, tähtkirjad ja postivagunitest saadetud lennupostikirjad. Näitusetöö on ingliskeelne.

Eestis asuvad raudteeliinid olid sõjakahjustuste tõttu suuresti mahajäetud. 1918. aastal loodud iseseisev Eesti Vabariik asus neid kiiresti taastama ja laiendama. Algul veeti posti kauba- ja reisirongidega. 1919. aasta keskel alustati juba regulaarset postivedu Tallinna-Pärnu raudteeliinil. Kiiresti arenes Eestis kompaktne ja hästi toimiv raudteesüsteem 1500 km rööbaste ja 250 raudteejaamaga. Hea raudteeühendus asulate vahel andis võimaluse kasutada seda ka suures mahus postiveoks.

10. veebruaril toimuval näituse avamisel esitletakse ka näituse autori Oliver Hanschmidti teemakohast raamatut „Cancellations and markings of the Estonian railway TPOs (travelling post offices) 1918-1944“.

Mahukasse ingliskeelsesse raamatusse on kokku kogutud Eesti postivagunitemplid saadetistel autori enda ja teiste raudtee-ajaloo huviliste kogudest. Raamatus on esitletud erinevad postisaadetised alustades trükitööst ning lõpetades õhuposti saadetistega, mis kõik on teele pandud postivagunitest. Postivedu Balti raudteel algas 2 päeva pärast liikluse algust, 7. novembril 1870 ehk 153 aastat tagasi. Postivaguni tähtsust ei tohiks me kuidagi alahinnata, see oli sellel perioodil kõige kiirem posti edastamise viis – sisuliselt nagu täna elektronkirjad. "See raamat ja näitus on põnev uurimisvara kõigile, keda huvitab postiajalugu ja meie raudteepärand, samuti nendele, kes isegi ehk kunagi mõne saadetise postivagunist teele on pannud ja tegelikult ka kõigile kollektsionääridele, kes on mõelnud, et ei tea, kas sellel saadetisel postivaguni templiga ka mingit väärtust on," jagab Hanschmidt soovitusi.

Wittensteini tegevusmuuseumis saab näitusega tutvuda kuni 29. veebruarini muuseumi lahtiolekuaegadel (K-P kell 10.00 – 18.00). Teistel aegadel eelneval kokkuleppel.