2023. aasta pettusjuhtumite ülevaade: kõik tipud on ületatud

Häkker. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

2023 oli avastatud pettusjuhtumite vaatest erakordne. Võrreldes ülemöödunud aastaga algas eelmine aasta ootuspäraselt juhtumite kasvuga. Kuid möödunud aasta suvel toimus „plahvatus“ ning pettuste näitajad hakkasid hüppeliselt kasvama, ületades kõiki varasemaid tippe, kirjutab SEB Turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk.

Möödunud aastal näitasid petturitest kurjategijad Eesti suunal üles ülikõrget aktiivust. SEB tuvastas tänu üha efektiivsemale pettuste avastamise ja tõkestamise võimekusele 2023. aastal kokku 90% rohkem pettusjuhtumeid kui aasta varem. Keskmine kahjusumma kasvas seejuures 29%.

Märkimisväärselt, lausa 133% kasvasid telefonipettuste juhtumid, misjuures tõusis 136% võrra ka keskmine kaotatud summa - ühe ohvri kohta kaotati ligi 6500 eurot. Hoogustus skeem, mille puhul veenab kurjategija ohvrit võtma oma kontolt välja sularaha ning andma selle tundmatule isikule, kes väidab end tavapäraselt olevat politseitöötaja.

Kiire tõusu tegid ka investeerimispettused, seda nii avastanud juhtumite arvu kui ka kahjusummade mahu vaatest. Avastatud juhtumid tõusid 85%-i ning kahjusummad 87%-i võrra. Investeerimispettuste keskmiseks kaotatud summaks kujunes eriliselt ahvatlevate pakkumiste tulemusena 2023. aastal 6300 eurot.

Vaatamata juhtumite arvu kasvule, mõnede pettuste kahjusummad vähenesid

Andmepüük on pettus, kus edastatakse erinevate kanalite kaudu linke ja nende kaudu koguvad kurjategijad inimeste andmeid. Valdavalt ringlesid erinevate teenusepakkujate või riigiasutuste nimel tekstsõnumid või e-kirjad. Lisaks toimus suurel määral andmete hankimist ostu-müügi keskkondades (nt. Facebook Marketplace), kus kurjategijad saadavad paki jälgimise linke.

Linkide kaudu andmete edastamist tuvastasime 2023. aastal lausa 96% rohkem kui aasta varem. Andmepüügi kahjusummade maht langes aga 26% - keskmiselt kaotas üks ohver 500 eurot. Seetõttu tuleks alati võtta aega, et kontrollida, kuhu oma andmeid edastatakse, et vältida pettuse ohvriks langemist.

Ostu-müügi keskkonnad on kurjategijate meelispaigaks, sest sealt leiab ohvri väga lihtsalt. Lisaks andmepüügile näitasid selles valdkonnas teravat tõusutrendi ka eraisikutevahelised ostu-müügi pettused, kus raha liigub, kuid kaup jääb saamata. Selle skeemi toimepanijad on enamasti Eesti kodanikud ja pettuse ohvriks langemisel tasub koheselt pöörduda politseisse.

Muljetavaldavat tõusutrendi näitasid armastuspettused, mille avastatud juhtumid kasvasid 63%. Ka siin näitasid langust kaotatud rahasummad, seda lausa 35% võrra - pettuse ohver kaotas keskmiselt 4200 eurot. Jätkuvalt tasub olla skeptiline uute tutvuste loomisel internetikeskkonnas.

Aktiivset kasvu täheldasime laenupettustes. Inimesed, kellel igapäevane toimetulek on muutunud keeruliseks, hakkavad otsima laenuvõimalusi internetikeskkonnast. Sealt leitud pakkumine viib aga sageli kurjategijateni.

Tõusu näitasid ka annetus- ja pärandijuhtumid, misjuhul tuleb e-postile või sotsiaalmeediasse teade suurest rahasummast. Kahjuks tuleb tõdeda, et selliseid skeeme jäi uskuma arvestatav hulk inimesi, kes maksid kurjategijatele raha kättesaamise eesmärgil sageli ära oma viimased säästud. Ohvrid kaotasid võrreldes 2022. aastaga vähem raha – keskmiselt 1550 eurot.

2024. aastal pettusjuhtumite vähenemist oodata ei ole

Oleme astunud rongile, mis kogus 2023. aastal tohutult kiirust. Pettusi koheselt peatada pole võimalik, küll aga saame seda rongi oluliselt pidurdada. Peamiseks põhjuseks, mis Eestis nii suurel hulgal raha kuritegevusse voolab, on meie inimesed. Meie ühiskonna teadlikkus on jätkuvalt liiga madal, et sellele kihutavale rongile kiirelt pidurit tõmmata - teadmised, et hinnata kriitilisi olukordi ja tunda ära ohte, on väga madaldad.

2024. aastal pettuste esinemise vähenemist ette näha ei ole, pigem räägime jätkuvalt juhtumite tõusust. Eeldatavasti kaotavad sel aastal inimesed raha enim investeerimispettustes, lootes seejuures kiiresti rikastuda. Samuti ei kao telefonikõnede kaudu läbiviidavad petuskeemid, sest need on kurjategijatele vägagi tulusad. Ette ei ole näha ka andmepüügi vähenemist.

Kuigi selle aasta eelvaade on ratsionaalselt pessimistlik, peame ühiskonnana võtma fookusesse teadlikkuse tõstmise, et kurjategijad oma suuna Eestilt minema keeraksid.