Atsetogeensed bakterid on mikroorganismid, kes on võimelised sööma nii heitgaase kui ka gaasistatud orgaanilisi jäätmeid, seejuures ka kõige tavalisemat olmeprügi. Kui looduses esinevad bakteritüved suudavad toota üksikuid kasulikke ühendeid, siis bioinseneeria meetoditega bakteritüvede ainevahetuse ümberkujundamisel võiks selline gaasidega söödetud atsetogeen toota kütustes ja kemikaalides vajalikke ühendeid efektiivsemalt ning märksa suuremas valikus. Seda protsessi nimetatakse gaasfermentatsiooniks. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on maailmas juba ka tööstuslikus kasutuses, kuid seni veel peamiselt etanooli tootmisel.
Bakteri lahendamata mõistatus
Atsetogeensete bakterite senise kasutuspiiratuse üks põhjusi on vähesed teadmised selle kohta, millised geenid milliseid protsesse täpselt mõjutavad. Kuna tegemist on hapnikuta keskkonnas elavate bakteritega, kes söövad mürgiseid ja plahvatusohtlikke gaase, on nende uurimine keeruline. Seni on uute geneetiliselt modifitseeritud rakutüvede loomine käinud sisuliselt käsitööna ühekaupa ja olnud väga aeganõudev. Nii pole uuritava atsetogeense bakteri (Clostridium autoethanogenum) umbes 4000 geenist enamiku puhul ikka veel selgust, mida need täpselt teevad.
Samal põhjusel on puudus ka ülevaatlikust andmekogust, kus kirjeldataks, kuidas mõjutab eri geenide muutmine bakteri fenotüüpe mitmel tasandil. Valgepea sõnul on selliseid andmekogusid loodud vaid üksikute enimuuritud mikroorganismide, näiteks soolekepikese Escherichia coli või pagaripärmi kohta. Isegi nende puhul kirjeldatakse andmekogudes ligi 160 tüve.
Mõju kogu biotehnoloogia tulevikule
Valgepea projekti uudsus seisneb selles, et viie aasta jooksul on kavas luua ligi 750 muundatud bakteritüve ja koondada selle käigus kogutud andmed ja varasem atsetogeenide kohta käiv sarnane teave avalikku teadmuskogusse (A-BASE). Loodav tüvede geneetilise muundamise meetod sobiks ka teiste mikroorganismide jaoks, tänu millele on projektist oodatav mõju märkimisväärne kogu mikrobioloogia, sünteetilise bioloogia ja biotehnoloogia valdkondadele nii teaduses kui ka tööstuses.