Kurjategijad petsid Eesti inimestelt välja miljoneid

Toimetaja: Kuido Saarpuu
Copy
Petturid tegutsevad valdavalt internetis ja oma rahast ilma jäänud inimene ei saa tihtilugu arugi, millises riigis asuv küberkurjategija ta endale ohvriks valis.
Petturid tegutsevad valdavalt internetis ja oma rahast ilma jäänud inimene ei saa tihtilugu arugi, millises riigis asuv küberkurjategija ta endale ohvriks valis. Foto: Sander Ilvest

Möödunud aastal meelitati inimestelt enim raha välja investeerimispettuste ja petukõnedega. Seniste andmete põhjal langes petuskeemide ohvriks vähemalt 1143 inimest, kelle kogukahjud on üle 8,3 miljoni euro. Oleks vale arvata, et Järvamaa inimesed oma raha kaotanud ei ole.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles, et kelmused on organiseeritud kuritegelike gruppide uus elatusallikas. «Kelmid tegutsevad peamiselt välismaal ja need üksikud, kes on üritanud Eestis kanda kinnitada, oleme kohe tabanud. Töötame koos teiste riikidega, et neid peatada,» lausus ta. Tambre lisas, et menetlused on pikad ja ühe kõnekeskuse tabamisel avatakse juba järgmisel päeval uus. «Inimesed peavad ise olema üha hoolsamad oma andmete ja raha kaitsmisel,» sõnas­ ta.

Kui kelmusi liigiti vaadata, siis langes eelmisel aastal petukõnede ohvriks 524 inimest, kelle kahjud olid kolm miljonit eurot. Petukõnedes esitlesid kelmid end politseinikuna, panga esindajana või muu asutuse töötajana. Neid kõnesid tehakse justkui Eesti suunakoodiga numbrilt, mis on tegelikult interneti abil genereeritud ja varjab ära teise riigi numbri.

Tagasi üles