Eesti Linnade ja Valdade Liit tõi pöördumises Haridus- ja Teadusministeeriumile välja mitmed lahendamata probleemid seoses 30. jaanuaril kinnitatud õpetajate palga alammääraga

Õpetajate streigi ajal jäi küll osa klassiruume tühjaks, kuid õpilaste eest kanti sel ajal hoolt. Foto: Pärnu Postimees

30. jaanuaril võttis Eesti Haridustöötajate Liit riikliku lepitaja juures vastu valitsuse ettepaneku, millega eraldatakse õpetajatele tänavuseks täiendavaks palgatõusuks 5,5 miljonit eurot ja õpetajate palga alammäär tõuseb 1803 eurolt 1820 eurole. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) esitas pöördumises ministeeriumile neli küsimust.

„On igati positiivne, et lõpuks leiti lisaraha, et lõpetada õpetajate streik ning õpetajate alampalga kokku lepitud määr tõusis 1820 eurole. Küll aga on omavalitsused koolipidajatena keerulises olukorras, sest valitsuse ja õpetajate kokkuleppe kohaselt tuleks kõrgem alammäär maksta tagasiulatuvalt juba jaanuarikuu eest. Kohalikud omavalitsused saavad valitsuse lubatud töötasu üldhariduskoolide õpetajatele välja maksta siis, kui riik on omavalitsustele alammäära maksmiseks puudu oleva summa ka reaalselt eraldanud. Kirjas on ka välja toodud, et kohalike omavalitsuste käesoleva aasta eelarved on valdavalt kõikides linnades ja valdades vastu võetud ning täiendavad rahalised lisakohustused, mida omavalitsused ei saanud ega osanud eelarvet kavandades ette näha, seavad ohtu kohalike omavalitsuste autonoomsuse ning eelarve planeerimise jätkusuutlikkuse,“ kommenteeris Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Üldhariduskoolide õpetajate palgakasvuga kaasneb palgakasvu ootus ka teistel kohalike omavalitsuste hariduse ja muude valdkondade töötajatel. Eeskätt lasteaiaõpetajatel, kelle töötasu on seotud kooliõpetajate töötasudega, millest otseselt sõltub riigilt kohalikele omavalitsustele makstav lasteaiaõpetajate palgatoetus. Õpetaja palga alammäära tõus 17 euro võrra avaldab ainuüksi lasteaiaõpetajate palga osas kohalikele omavalitsustele täiendavat mõju hinnanguliselt vähemalt 2,2 miljonit eurot. Pöördumises tegi liit ühtlasi ettepaneku tõsta riigieelarve muutmise protsessi käigus 2024. a riigieelarves kohalikele omavalitsustele mõeldud koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust summas 2,2 miljoni euro võrra, mis aitaks tasandada ka alushariduse valdkonnas survet lasteaiaõpetajate palgasurveks tulenevalt riigi poolt kokkulepitud õpetajate alampalga tõusust.

„Rõhutasime oma kirjas veel ühte õiguslikku, aga ka sisulist probleemi. Nimelt, peavad omavalitsused Haridus- ja Teadusministeeriumile esitama 30. jaanuariks andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta, et kasutada toetusfondi vahendeid 2024. aastal. Ettenähtud tähtajaks on omavalitsuste poolt andmed esitatud, kuid 30. jaanuaril tuli teade, et õpetaja töötasu alammäär tõuseb. Meie hinnangul läheb see kehtiva määrusega vastuollu,“ sõnas Trei.

ELVLi saadetud kirjas haridus- ja teadusministrile oodatakse vastuseid neljale küsimusele:

1. Millal ja millise õiguslikult korrektse lahendusega jõuavad 1. jaanuarist 2024 nii kehtiva kui veel kavandatava õpetaja töötasu alammäära maksmiseks omavalitsuste eelarvetes puudu olevad vahendid (kogumahus 9,3 mln eurot) kohalike omavalitsusteni?

2. Kas lasteaiaõpetajate töötasukasvuks arvestab valitsus samuti täiendavad lisavahendid? Kuna omavalitsused on 2024. aasta eelarved enamasti kinnitanud ja valitsuse poolt tehtud otsused tähendavad kohalikele omavalitsustele täiendavaid rahalisi lisakohustusi, teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku võtta vastutus ja katta omavalitsuste lasteaiaõpetajate töötasude kasvuks vajalikud lisakulud 2,2 miljonit eurot.

3. Kuidas kohalikud omavalitsused peavad edasi tegutsema olukorras, kus omavalitsused on andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta esitanud, aga üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäära määrus läheb muutmisele?

4. Kas seoses õpetaja alampalga tõusuga on arvestatud ka õpetajate palga diferentseerimise komponendi rahalise tõusuga või mitte?