Miks on vaja kortermajale varjumisplaani

Kortermaja kelder. Foto: Päästeamet

Üle poole Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, millede kriisi-, aga eriti varjumiskindlus vajab parandamist. Seetõttu võiks iga kortermaja mõelda läbi oma maja varjumiskindluse ja toimepidevuse juhuks, kui tekib vajadus varjumiseks, kirjutab Lääne päästekeskuse varjumiskohtade nõunik Jaanus Ots.

Elanikkonna varjumiskohad on kodanikukaitse kriitilise infrastruktuuri oluline osa ja viimase kahe aasta jooksul järjest aktuaalsem teema. Üks korralik varjumiskoht peab kodanikele kaitset pakkuma relvamõjude ja hoonete kokkuvarisemise ning kiirguse ja ka lahingugaaside eest. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.

Jaanus Ots. Foto: Päästeamet

Vahet tuleb teha „avalikul varjumiskohal“, mis on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks ja „mitteavalikul varjumiskohal“, mis on konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskoht. Nendele viimastele ehk kortermajade varjumiskohtadele siinkohal ka keskendume.

Meie põhjanaabri Soome seadusandluse lähtekohaks on 1939 aastast alates olnud see, et elanike varjumiskohtade rajamine on loomulik pool ehituskeskkonnast ja hoonete lahutamatu osa.

Kuna meil pole aastakümneid tsiviilkaitse suunal selles osas tegutsetud, siis on olemasolevate kortermajade puhul kiirem lahendus keskenduda keldriruumide varjumiskohtadeks kohandamiseks ja kasutuselevõtuks. Selleks on korteriühistutel mõistlik alustada oma kortermaja varjumisplaani koostamisega esimesel võimalusel.

Ideaalis tähendab kortermaja varjumisplaan läbimõeldud plaani, milles on kavandatud tegevused kortermaja vaba keldriruumi varjumiskindluse tõstmiseks.

Soovitused hoonele

• Hoidke hoone evakuatsiooniteed läbitavad, ohuolukorras peab olema tagatud koridorides takistusteta liikumine.

• Vaadake üle keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht.

• Varisemise võimalused on viidud miinimumi - toestamine.

• Varjumiskoht olema varustatud vähemalt kahe sisse-/väljapääsuga.

• Keldrite uksed peaksid olema tugevdatud ning sarjastatud hoone üldvõtmega.

Soovitused ruumidele

• Varjumiseks mõeldud ruumid peavad olema puhtad ning korrastatud.

• Varjumisruumi ei tohi paigutada näiteks soojasõlme või muudesse tehnilistesse ruumidesse.

• Varjumisruumide kõrgus võiks võimalusel olla vähemalt 2,3 m.

• Varjumiskoht peab olema varustatud avariivalgustusega elektrikatkestuste korraks- generaator ja avariivalgustus.

• Varjumiskohas peab olema tagatud piisav hapnikusisaldus õhus- ventilatsioon, õhuklapid või tuulutusaknad.

• Olemasolevad aknad kindlustatakse liivaga täidetud plastik- või tekstiilkottidega.

• Vältimaks keldriruumide üleujutamist peavad vee ja kanalisatsiooni püstikud õhurünnaku ajaks olema suletud ja tühjaks lastud.

• Varjumiskohas võiks optimaalselt olla 1,5 m2 põrandapinda iga varjumiskohas viibiva inimese kohta.

• Varjumiskoha ruumide viimistlemisel kasutada mittepõlevaid materjale.

• Varjumiskoht võiks olla varustatud pinkidega istumisvõimaluse tagamiseks.

• Varjumiskohas võiks olla töökorras sidevahend edasiste tegevusjuhendite ja informatsiooni vastuvõtuks (patarei- või akutoitel raadio).

• Varjumiskohas peab olema joogivee mahuti või pudelites joogivesi arvestusega vähemalt 2-3 liitrit joogivett inimese kohta.

• Materjale toestamiseks ja akende kindlustamiseks on otstarbekas eelnevalt soetada ja eel ladustada.

• Varjumiskoht peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.

• Kuna arvestatakse eelhoiatuse ajaga (72h), saab varjumise ruume vajadusel kasutada muudeks eesmärkideks ja hoida kergesti teisaldatavaid esemeid.

Kui sobilikud ruumid on üle vaadatud ja eelnev läbi mõeldud ning plaanina kirjas, saab hakata juba korraldama, millest alustada, mis perioodi jooksul ja kuidas neid ülesandeid eelarveliselt lahendada.

Kokkuvõtteks- kortermaja kohandamine vabade keldriruumide olemasolul sobivaks varjumiskohaks on hea tahtmise korral lihtsasti teostatav- kelder peaks olema tarbetust kraamist vaba, tehnilises mõttes korras, selle on mitu väljapääsu, tagatud on alternatiivelekter ning õhuvahetus.

Kortermaja varjumiskindluse tõstmise ja toimepidevuse aitab tagada vaid läbimõeldud ja eelarvestatud varjumisplaan! Vaata lisaks olevalmis.ee leheküljelt siseruumidesse varjumise juhiseid.