Parempoolsed lähevad eurovalimistele eesmärgiga tagada senisest jõulisem Eesti huvide kaitse Brüsselis, varasematel eurosaadikutel pole see alati õnnestunud.
Parempoolsed Järvamaal: Eesti huvisid peab Euroopas jõulisemalt kaitsma
„Parempoolsed on Euroopa-meelne erakond,“ rõhutas erakonna volikogu juht Ilmar Raag. See ei tähenda aga, et Eesti peaks Euroopa Liidu otsustusprotsessis jääma ainult kaasanoogutavasse rolli, me peame suutma näidata vajadusel ka kollast kaarti, selgitas ta. See tõdemus kehtib ühteviisi nii majanduspoliitiliste otsuste juures kui ka Eesti kui piiririigi vajaduste tagamise suhtes.
Raag märkis, et Eestis on levinud praktika võtta üle kõik Euroopa Liidu õigusaktid maksimaalsel võimalikul viisil küsimusi esitamata ja kohalikke omapärasid arvestamata. See ei ole aga ainuvõimalik tee – „vanade“ Euroopa riikide toimetamist jälgides näeme, et sageli võetakse regulatsioonid üle minimaalselt vajalikul määral, mitte suurimas võimalikus mahus. Nendel kahel asjal vahe tegemine ja selle teadmise abil võimalikult täpselt Eesti huvides toimetamine ongi see, mis praegu Eestil puudu jääb, tõdes Raag.
Suurt tähelepanu pälvis Parempoolsete laupäeval lõppenud talvekoolis ka üha tugevnev migratsioonisurve. Siinjuures tuleb teha selget vahet kontrollitud, reeglite alusel ja kokkulepitud viisil toimuva sisserände ja irregulaarse migratsiooni vahel, mida ebasõbralikud naaberriigid pealegi ühiskonda lõhestava relvana kasutada saaksid.
Parempoolsete seisukoht on, et Euroopa välispiirid peavad pidama, märkis Raag. See tähendab, et olukord, kus Itaalia rannikul maabub iga päev tuhandeid inimesi, ei saa kestma jääda, Euroopa peab julgelt tõkestama pagulasi ja migrante smuugeldavate kurjategijate tegevust, see tähendab – tööd tuleb teha väljaspool Euroopat. Samavõrra peab Eesti olema valmis nii ida suunast tulevat ränderünnet ohjeldama kui ka oma tegevust, vajadusel ka radikaalseid samme, Euroopas selgitama.
Laupäeval Järvamaal lõppenud Parempoolsete talvekoolis sõeluti välja parimad ideed tulevaseks Euroopa parlamendi valimisprogrammiks. Edasi arutatakse ideid piirkondades, valimisprogramm võetakse vastu aprillis toimuval volikogul, kus kinnitatakse ka lõplik kandidaatide nimekiri.