Toonekurgede tapja jälgedel

On 1. mai hommik 2022. aastal. Türi–Väätsa tee äärest ja lähistelt leitakse kaheksa mahalastud toonekurge. Käivitub uurimine, millest ei puudu läbiotsimised, ülekuulamised ja kümned kontrolli viidud relvad.

Lähemegi nüüd ajas poolteist aastat tagasi, et leida põhjusi, miks on linnutapja pääsenud seni nii-öelda puhtalt.

Toonekured ikka surevad

Eelmine aasta oli taasiseseisvunud Eesti ajaloos üks ärevamaid. Suur naaberriik Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas ja ka siinne julgeolekuolukord muutus.

Siis ühtäkki tuleb mõni kuu pärast sõja algust muidu rahulikust Kesk-Eestist teade, et keegi maniakk on lasknud maha hulga toonekurgi. Tegutsenud julmalt ja metoodiliselt.

Türi vallast Türi ja Väätsa vahelise tee äärest avastati kaks aastat tagasi kevadel hulk tapetud toonekurgi. Tegu uuriti põhjalikult, aga teo toimepanijat pole tabatud. Foto: Anne Põder

Ilmselgelt hakkasid uurimisorganites häirekellad tööle, kibekiiresti moodustati keskkonnaameti uurimisosakonna ja Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi alusel uurimisgrupp.

Mai esimesel päeval kella 11.35 ja 13.40 vahel avastatakse Türi–Väätsa tee ääres olevate toonekurepesade alt ja pesadest kaheksa surnud lindu.

Avanev pilt on võigas: toonekured on verega määrdunud, ka on osa lindude kehas selgelt näha punaka värvusega laske­ava. Paaris pesas on munad, ühes pesas oli lind just munemas, kui tapja relva tema poole suunas ja päästikule vajutas.

Toonekured tuuakse päästjate abiga pesapostide otsast alla, pakitakse keskkonnameti autosse ja viiakse Tartusse Eesti maaülikooli loomakliinikusse. Kohe asuvad politseinikud suhtlema pesapaikade läheduses elavate inimestega. Infot tuleb, aga see ei vii esialgu kuhugi.

Aasta hiljem leiti samast kohast järgmine surnud lind

Ligi aasta pärast toonekurgede tapmist, 2023. aasta aprilli lõpus oli tegelikkuseks saamas iga krimikirjaniku unistus ja uurija õudusunenägu: Türi–Väätsa tee äärest leiti õhtusel ajal järjekordne surnud toonekurg.

Kas tapja on uuesti liikvel? «Tähistas» ta järjekordse kuriteoga aasta möödumist esialgsetest tapmistest? Mis nüüd siis saab?

Need olid küsimused, mis tulid toonekurgede tapmise lugu uurinud inimeste pähe. Õnneks said küsimused kiiresti vastuse.

Inspektor käis kohapeal ja tuvastas, et toonekurg oli juba lagunemistunnustega ja tulirelva kasutusele viitavaid vigastusi pole. Teisisõnu oli toonekurg surnud juba varem ja arvatavasti lindude omavahelise võimuvõitluse tagajärjel. (JT)

Järgmistel päevadel, nädalatel ja kuudel käivad politseinikud, keskkonnaameti uurijad ja inspektorid sündmuskohal korduvalt. Esialgu viidi ära seitse surnud lindu, aga teisel päeval leitakse põllult veel üks.

Uuringud ei piirdu üksnes maapealsete vaatlustega, mõrvapaikade täiendavaks uurimiseks saadetakse õhku droon ja et sündmuskoha esialgse vaatluse käigus padrunikesti ei leitud, võetakse järgmisel korral appi metalliotsija. Täppisseadmetega on uurijatel edu: ühe kurepesa lähedalt otse maantee äärest leiavad nad kaks kuldset värvi padrunikesta.

Seejärel on aeg tunnistajad üle kuulata.

Esimene inimene meenutab, kuidas ta sõitis koos perega Väätsalt Türile ja märkas teeäärses pesas surnud lindu. «Et toonekured aeg-ajalt ikka surevad, siis ei tundunud vaatepilt mulle esialgu imelik ja nii sõitsime autoga edasi,» lausub ta. «Seejärel nägin järgmise pesa all surnud toonekurge. Nüüd tundus see mulle juba imelik ja helistasin metsloomade ühingu telefonile.»

Padrunikestad lähemalt Foto: Kohtutoimik

Samuti nägid surnud toonekurgi tunnistaja vend ja vennanaine, kes sõitsid sama teed mööda natukene aega hiljem. «Vennanaine ütles mulle, et venna sõnul oli neid kurgi tulistatud,» sõnab tunnistaja.

Teine tunnistaja vahendab kohalikelt inimestelt kuuldud teavet valgest kaubikust, milles oli kaks võõrast meest. Samuti mainib keegi püssipauke ja seejärel juba nimesid, keda võiks kahtlustada toonekurgede laskmises. «Tal on relvaluba ja see mees on varemgi loomi tapnud,» ütleb ta. «Teisel mehel olid mustlased külas. Alati, kui mustlased on tal külas, siis tarvitatakse seal narkootikume ja lastakse relvaga märki.»

Levib rohkelt kuulujutte

Kolmas tunnistaja, nimetagem teda Mihkliks, väidab end toonekurgede tapmisest mitte midagi teadvat. Naabritega ei suhtlevat, üldse olevat ta olnud pikalt välismaal.

Arvatavasti väldib Mihkel kokkupuuteid politseinikega põhjusega, sest hiljem selgub, et temalgi on patte hingel. Tema kodust avastatakse mitu erineva kaliibriga padrunit. Samuti tuleb sealt välja optika, mida omanik kasutavat tüdrukute vaatamiseks.

«Need padrunid on pärit minu isa majast. Kui ta suri, siis koristasime maja tühjaks ja müüsime maha,» ütleb Mihkel­. «Nii tema asjad mulle saidki. Relvaluba mul ei ole, tean, et ka padrunite jaoks on relvaluba vaja, kuid mul ei olnud meeleski, et isa asjade seas mingid padrunid on.»

Mihkel ütleb, et tema toonekurgi ei tapnud. Samuti ei osanud ta öelda, kes tema kui ühe võimaliku süüdlase peale näpuga näitas ja politseinikud tema elamist läbi otsima saatis. «Ainsana võin pakkuda välja oma endise elukaaslase. Tema ja tema vend võivad minu peale vihased olla küll,» sõnab ta.

Sellest munast pidi kooruma uus elu. Foto: Kohtutoimik

Nii saab uurija juures sõna Mihkli endine elukaaslane. Naine ei usu, et Mihkel toonekurgede tapmisega seotud on, sest ta polevat üldse vägivaldne. Samuti pole tal ei relva ega padruneid, vähemalt naine polnud neid kunagi näinud. «Arvan, et oma isa peale kaebas hoopis tema lihane poeg, sest nende omavaheline suhtlus ei olnud hea,» ütleb ta.

Järgneb pikem teooria testamendist ja pärimisjärjekorrast selle kõige põhjenduseks.

Seejärel on aeg järjekordse kohaliku käes. Tunnistaja ütleb, et tal on kodus relvakapp ja seal seitse seaduslikku relva. Ta kinnitab, et tema toonekurgi maha ei lasknud, kuid pakub, et seda võis teha just inimene, kel on seaduslik relv. «See isik peab olema päris hea laskja,» märgib ta ja lisab, et tema kedagi toonekurgede tapmises kahtlustada ei oska.

Järgmine tunnistaja näitab näpuga jälle Mihkli peale ja teeb seda nii, et tema kui vihje andja kuidagi tuvastatav poleks. Selleks võtab ta kasutusele ajutise kõnekaardi ja telefoni, mida ei saaks rääkijaga seostada.

Ebaseaduslik relv tõi järjekordse kriminaalkaristuse

Mõni päev pärast toonekurgede tapmise avastamist helistas politseisse inimene, kes andis teada, et surnud toonekurgede leiukoha lähedal elab inimene, kes muretses Venemaa-Ukraina sõja tõttu endale tulirelva ning postitas endast ja relvast Facebooki pildid.

Selgus, et mees, omamata kehtivat relvaluba, oli hoidnud alates tuvastamata ajast kuni 2022. aasta maini oma elukohas kaheraudset sileraudset püssi. Kohtuekspertiisi instituudi koostatud ekspertiisiakti järgi oli tulirelvaks lühendatud relvaraua ja kabaga kaheraudne sileraudne püss TOZ-BM, kaliiber 16, mis oli laskekõlblik.

Mehele mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust tingimisi kaheksakuulise katseajaga. Ühtlasi peab ta menetluskuluna maksma riigituludesse 1073,64 eurot.

Sileraudne püss, mis oli hoiul Paide relvahoidlas, konfiskeeriti. Toonekured hukati vintraudsest relvast. (JT)

Näevad uurijad vaeva, mis nad näevad, aga lõpuks teevad nad vihje andja kindlaks ja kutsuvad vestlusele. «Arvan, et kured lasi maha Mihkel, sest ta tarbib päris palju alkoholi ja purjus peaga võib teha igasuguseid asju,» lausub ta. «Ta ei ole iseloomult halb mees, aga kui toonekured tegid tema lähedale pesa, siis tahtis ta selle ära hävitada. Seetõttu ma arvangi, et tema on tapmisega seotud.»

Samuti vihjab mees, et on Mihkli juures saunamajas näinud relvataolist eset. Oli see õhupüss või kärbik, seda ta ei teadvat.

Uurimise käigus kõlab väide, et Mihkel on öelnud hoobeldes, et tal on ebaseaduslikke relvi lausa kaks. See jääb vaid tühipaljaks ütluseks, sest mehe kodust läbiotsimise käigus relvi ei leita.

Mahalastud toonekured Foto: Kohtutoimik

Ka kohalikud loomakaitsjad püüavad tapmislugu lahendada. Nii uurivad nad tee ääres elavatelt inimestelt omal algatusel lisainfot. Olgu need külajuttude tasemel või mitte.

Mida rohkem Kesk-Eesti politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Grete Linusk ümberkaudsete elanikega suhtleb, seda rohkem nimesid toonekurgede tapjana välja pakutakse. Räägitakse kellestki, kes kunagi tarvitas narkootikume, siis jahimeestest, kes elavad mujal, kuid omavad Väätsa kandis kinnisvara. Viimasena uuritakse üht sportlaskmisega seotud inimest.

Laskja eesmärk oli tappa

Vahepeal toonekurgede surmapõhjuste kohta valminud ekspertiisist tuleb välja kardetud tõde: linnud hukkusid lasketrauma tõttu ja nad surmati umbkaudu samal ajal.

Loomaarst Madis Leivits kirjutab, et laskmiseks kasutati väikesekaliibrilist tulirelva, eeldatavasti sportpüssi laskemoonaga 22LR. Kõik toonekured tapeti sama relva ja laskemoonaga ning teo toimepanija eesmärk oli linnud surmata, mitte neid vigastada.

Eesti kohtuekspertiisi instituudis võrreldi ekspertiisiks esitatud kuulide kujundeid sündmuskohtadelt leitud padrunikomponentide kogus viimase 15 aasta jooksul arvele võetud vastava kaliibriga kuulidel olevate jälgedega, kuid kokkulangevusi ei leitud.

Siis oli kohalikel relvaomanikel aeg oma relvad ekspertiisi anda. Neid on üle 30. Jällegi, mõrvarelva relvaomanike seaduslike relvade seast ei leitud.

Teisisõnu oli toonekurgede tapmiseks kasutatud relv suure tõenäosusega ebaseaduslik. Kellegi DNAd padrunikestadelt samuti ei leitud, bioloogilist materjali oli hülssidel liiga vähe.

7680

eurot oli valge-toonekurgede tapmisega tekitatud keskkonnakahju. Moraalne kahju, ennekõike kogukonna turvatunnet arvestades on loomulikult mõõtmatu.

Võtame nüüd teadaolevad faktid kokku. Keegi hukkas eelmisel kevadel lühikese aja jooksul ühest ja samast relvast lastes kaheksa toonekurge, kohalikud andsid erinevatel põhjustel üles mitu kohalikku inimest, kuid kedagi tapmises süüdistada ei saanud. Samuti ei leitud tapmisrelva seaduslike relvade seast.

Sündmuskohad asuvad haja­asustuspiirkonnas, mis on ümbritsetud pigem põllu- ja heinamaast kui elumajadest. Seega tõenäosus, et keegi kõrvaline isik nägi lindude tapmist pealt, on kaduvväike.

See on küll pelgalt oletus, kuid Järva Teatajaga selle loo tegemise käigus rääkinud uurijad arvavad samuti, et toonekurgede laskja oli pigem kohalik inimene kui kaugelt tulnu. Laskja omas vastavaid oskusi ja tundis oma relva. Lasud tehti pigem hommikutundidel, kõige varem aovalguses, mitte pimedal ajal. Tapatöö oli kiire ja tõhus, sama kiiresti, kui relvaga inimene ilmus, ta ka kadus. Ja on kadunud siiamaani.

Nii jääbki juhtum vaatamata mitme ametkonna pingutustele lahenduseta. Vähemalt praegu.

ÜLESKUTSE

Kui teate toonekurgede tapmise loo kohta rohkem, kui on nendel lehekülgedel kirjas, siis andke sellest teada aadressil [e-mail].

Anonüümsus on tagatud.

Samuti on teave oodatud häirekeskuse telefonil 112 või riigiinfo telefonil 1247.