Nädalavahetuse sula ning vihmasajud tõid kaasa jõgede suurvee alguse

Järva Teataja
Copy
Jõgede suurvesi ja üleujutus on Soomaal saanud hellitava nimetuse viies aastaaeg, mis on põnev aeg kanuumatkadeks. Suuremate ujutuste korral saab põigata kanuul ka kohalike talude hoovidesse.
Jõgede suurvesi ja üleujutus on Soomaal saanud hellitava nimetuse viies aastaaeg, mis on põnev aeg kanuumatkadeks. Suuremate ujutuste korral saab põigata kanuul ka kohalike talude hoovidesse. Foto: Elmo Riig

Pühapäeva, 25. veebruari hommikuks olid Sauga ja Audru jõed tõusnud ööpäevaga enam kui meetri võrra ning veetase Audru hüdromeetriajaamas purustas varasema veebruarikuu rekordi. Lõuna-Eestis on samuti oodata uusi veebruarikuu veetaseme rekordeid ning sulailmade jätkudes kogub suurvesi hoogu juurde.

Veebruari viimasel nädalavahetusel sadas kõige rohkem Lääne-Eestis. Vilsandi rannikujaamas mõõdeti sajuhulgaks 16 mm, see on ligi pool sellest, mis tavaliselt terve veebruari jooksul sajab. Lõuna-Eestis oli sademeid vähem – sajusummad jäid vahemikku 2–5 mm. Plusskraadid on sulatanud hoolega olemasolevat lumikatet ka Ida- ja Kagu-Eestis. Päev pärast Eesti Vabariigi 106. aastapäeva oli lund kõige rohkem Lõuna-Eesti piiril Tuulemäel 23 cm, Tudus 16 cm ning Jõhvis 18 cm. Mujal vaatlusväljakutel on lumi valdavalt sulanud.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Sandra Loo sõnul on ka jõed sulale vastavalt reageerinud. „Tõusevad veetasemed ning suureneb vooluhulk. Jää on sulamas ning vesi tungib peale. Kõrge veetasemega kaasneb üldjuhul ka kiire veevool,“ lisab Loo ja palub jõgede läheduses olla tavapärasest ettevaatlikum.

Kirumpää hüdromeetriajaamas Võhandu jõel on senine veebruarikuu kõrgeim veetase – 99 cm – ületatud, hetkel on veetase 116 cm üle graafiku nulli ja tõus on stabiliseerunud. Taheva hüdromeetriajaamas Mustjõel on tänaseks veetase 307 cm üle graafiku nulli, mis on ligi 20 cm kõrgem senisest veebruarikuu maksimaalsest veetasemest. Tõus jätkub ka Oore hüdromeetriajaamas, kus eelmise aasta suurveeaegne veetaseme tipp on praeguseks ületatud 4 cm-ga.

Audru, Nurme ja Luguse hüdromeetriajaamades on kiire veetaseme tipp praeguseks saavutatud ja sarnase tasemega nagu nädal aega tagasi. Küll aga purunes ühe cm-ga senine Audru veebruarikuu maksimaalne veetaseme rekord – uus kõrgeim veetase 303 cm üle graafiku nulli. Nurmes jäi senisest veebruari rekordist puudu 1 cm. Ka Lõve, Luguse ja Leisi jõgedel saarte vesikonnas, Vääna jõel ja Kesk-Eesti väiksematel jõgedel kui ka Tarvastu ning Õhne jõel on veetase pööranud praeguseks langusele. Kloostrimetsa hüdromeetriajaamas on veetase langenud jääsulu taandumise tõttu.

Möödunud aastal tõid esimese suurvee kaasa jaanuarikuu sulailmad, kui ületati pikaajalised jaanuarikuu veetaseme maksimumid Korela, Taheva, Audru ja Nurme hüdromeetriajaamades.

Ilmaprognoos lubab sula jätkumist ning jõgedesse liigub lähipäevadel vett juurde.

Lumikatte paksust ja jõgede viimase 24h veetaseme seisude muutuseid näeb Keskkonnaagentuuri veebilehelt ilmateenistus.ee.

Tagasi üles